KIISUGALERII | Inimeste julmus on piiritu! Kristiine keskuse WC-st leiti hüljatud kassipoeg (12)
Reelika sõnul märkas ta tualetti sisenedes esmalt kohmitsemas üht vanemat prouat. "Mõtlesin, et mis toimub: kas keegi on ära lagastanud?" kirjeldab ta. Ent vastus oli ootamatu: "Ta ütles, et seal on kassipoeg."
Loom seisis põrandal poti kõrval. Pikemalt mõtlemata haaras Reelika kassipoja oma sülle. Kuigi vanem proua arvas, et sellega võiks minna infoletti, kandis Reelika hädalise keskusest välja. Alles nüüd meenub talle, et kass oli ligane ja kartlik – kassi süles hoides ei pannud Reelika seda tähelegi.
"Ma ei teadnud, mida temaga teha. Mul polnud võimalik teda endaga kaasa võtta," meenutab Reelika, et pani kassi õue jõudes lihtsalt maha. Läheduses juhtusid aga olema ema ja tütar, kes silmapilkselt looma oma hoole alla võtsid. "Nad lubasid helistada loomaarstile ja tüdruk lubas, et ega nad enne ei jäta, kui loomale on abi saadud," kirjeldab Reelika.
Nõnda jõudis loom kodutute ja väärkoheldud loomadega tegeleva MTÜ Pesaleidjani ning elab praegu ühe vabatahtliku hoole all. "Kaks nädalat kuulub kass juriidiliselt Tallinna varjupaigale, kes Tallinna linna teenindab ja seejärel loovutatakse kass Pesaleidja MTÜle, kes kiisu reklaami, kodupakkujatega suhtlemise ja hilisemate teemadega tegeleb, et vähendada Tallinna varjupaiga koormust," kirjeldab mittetulundusühing.
Kuna kass on aga liiga noor, et elada koos teiste loomadega varjupaigas, on ta Pesaleidja vabatahtliku hoole all juba praegu – see aitab vältida kassi haigestumist.
"Kiisu on muidu terve. Silmad jooksevad tal veidi vett ja kõht on veidi lahti, aga kuna ta sai kohe parasiiditõrjet, siis ilmselt on see sellest tingitud," arvab Pesaleidja esindaja.
Ta lisab, et kui kiisu saab piisavalt vanaks ehk umbes kahekuuseks, antakse kass uude koju. Seni aga ootab Pesaleidja kodupakkumisi, et leida kassipojale kõige parem kodu.
Piiritu julmus? Kas merekooli saamine oleks olnud seis humaansem? või prügikasti või näiteks klosetipotti toppimine?