Esimene välk ikka "plahvatas", nüüd siis juba rakstas. Kas siis tõesti juba teine tabamus täpselt samasse kohta? Miks see paik seda välku küll sedavõrd ligi tõmbab? Geoloogidel tasuks asja uurida ning puurida, et äkki on seal all mingi suur metallimaardla. Või ehk elavad seal eriti jumalavallatud inimesed, et jumala karistav vits - välk- seda pidevalt tabab.
On olemas ju välgu reaalaja ja hilisemalt vaadeldavad kaardid, kas seal üldse on välku olnud, minu kaart küll ei näita, et Kihnu kandis oleks midagi toimunud?
Antud juhul ilmselt keravaälgu töö. Huvitav on teada atmosfääriteadlase arvamust äikese kohta. Lühemalt: äikesest on nüüdseks juba palju teada, ent ikkagi ei ole lõpuni teada, miks/kuidas äike tekib ja kas nt välgu eest on võimalik 100% ennast kaitsta.
Minul plahvatab ka teki all, kui kõht on täis ja kui magama lähen!26. august 2018, 01:40
Seda plahvatuse teemat on olnud ka igatmoodi.Küll on äikeseplahvatus,siis veekeetjad,elektijuhtmed,ülekuumenenud aparaadid,voolu all töötavad masinad,kärsalõhnad,üles sulamised,radiaatorite peale või vastu unustadud palstik tooted, papitükid no mis iganes.Alati kui töö on läbi,siis tasub vooluall töötavad masinad kindlasti välja võtta enne kui asi väga hulluks ära läheb!
Seda tekialust metaaniplahvatust on kerge vältida. Et kui tekiserva kergitad ning sinna vaatad, siis ära tõmba tikust tuld. Ega ära hoia hõõguvat koni hambus. sest peeruhgaas võib sädeme korral tõepoolest süttida ning plahvatada.
Joonvälgu "plahvatusest" pole nagu varem kuulda olnud. Muidugi, tohutu, kuni 200 tuhandese amperaasiga elektrilahendus võib oma 30 tuhande kraadise temperatuuriga palju kurja teha. süüdata ja asi või esemeid purustada. Puude puhul põhjustab pilbastumise tegelikult näiteks momentselt aurustuv puus olev niiskus ning mahlad. Samuti soojuspaisumine. Aga kui on tegemist suitsuga, siis pole see mitte välk vaid välgu tõttu süttinnud põleva materjalide suits. Teine asi on veel senini salapärane keravälk, mis erinevalt joonvälgust võib kerakujulisena eksisteerida mitmeidkümneid sekundeid või isegi minuteid. Võib olla hernetera suurune, aga vahel harva ka mitu meetritki. Võib liikuda või paigal seista. Võib läbida seinu. Võib millegi vastu põrgata midagi purustamata. Või purustada ja ise edasi liikuda. Või plahvatada suure võimsusega, mis on võimsam, kui oleks siis, kui too kera oleks lausa dünamiidist tehtud.
Välgul on äraarvamatu teekond ja meeletu jõud. Eriti keravälgul. Loodusnähtusi ei saa alahinnata ega välja naerda. Lapsena kogetud. Keravälk tuli suure pauguga tuppa nii et seina sees auk ja üks väike poiss jäi tükiks ajaks jalutuks, hiljem siiski tal käimisvõime taastus.
kihnlaste suits on tegelikkuses tolm, põlengut ju polnud ? noored läksid uksest välja kui pauk käis ? nad oleksid pidanud käpakil olema ja miks üldse äikesega välja minna ? Tähendab oli kuiv äike ? Piltidel on kõik kuiv. See on jama, seal plahvatas midagi muud, võib olla räästa taha peidetud lõhkeaine vms. Kihnlaste möga.
Kerevälk ei küsi, kas ta tohib vihmaga tulla või mitte. Sama asi toimus mu ema kodus, pistikud lendas, pildid kukus seinast maha, uks pauguga lendas lahti.
Lõpetakse fantaseerimine, enamus pole keravälku näinudki, veel vähem teate, mis asi see üldse on ! Aga miski selle loo juures häirib mind ja ei klapi. Ma ei tea mis, aga ka pilt sündmuskohast ei ole üldse loogiline.
Miks fantaseerimine? Ka minu kodu üks tuba oli pärast keravälgu külastust kui sõjatanner. Kõva pauk, elektrikontaktid tossasid, raadio tükkideks, teler rikutud, käokell ribadeks, auk seinas ja põrandal, krohvitolm igalpool... Õnneks ei saanud keegi viga ja põlema ka ei läinud.
Väike olin, siis lõi keravälk ükskord tuppa. Lauatelefoni lähedale põrandale punane laik.Suure pauguga, nagu raudpott oleks maha kukkunud. Aga sealt ka kadus kohe. Midagi ära ei lõhkunud. Hetk tagasi olin seisnud just sellel kohal,aga vanaema käskis sealt ära minna,sest väljas oli äike.Nii kui diivanile jõudsin jooksuga, sinna see punane ketas prantsataski.
Sündmuse postitaja kirjutab, et Uiõ-Matu talus toimus plahvatus. Korrektne ju! Aga üliharitud ÕL ajakirjanikud ristivad talu kohe Kihnu taluks ja teatavad, et seal toimus äikeseplahvatus! Misasi see veel on?
Mina L-Eesti inimene ,kes pole niii hullu äikest veel enne näinud - kuulnud ,25. august 2018, 13:38
kui olime Kihnus pulmas ,taevas oli koguaeg valge , vahet üldse ei olnudki , olin ainult juttude järgi kuulnud ,et merel pidi äike ,,sada,, korda hullem olema ja nii oligi ... pori oli labajalani , nii et autod tõid kruusa, õue ja tee täiteks hommikul .
kui jäetakse kodust lahkudes ja ka õõseks kõik olemasolevad aparaadid vooluvõrku. Et nad voolu võtavad, teame, aga nad on ka äikesele vastuvõtlikud. Nii et tõmmake juhe ikka seinast välja.
lõi kunagi kõigepealt voolumõõtjast korgi minema ja segi, siis teises toas peegli kildudeks ja krohvi seinalt maha. Õnneks oli tädi sel hetkel haiglas, kus ka suri.
On väga tõenäoline jah keravälk, mitte tavaline välk. Mul on kogemus, kus välk lõi umbes 15 meetrit eemal olevasse veelompi äiksetormi ajal, ma passisin sauna terrassil, õnneks polnud jalgupidi maas seal lähedal. Ma olin pmts paar sekundit pime ja kurt sellest paugust. Ja siis, loll ja noor nagu ma olin, tormasin kohe sinna lompi ja see vesi oli pmts tuline - sellise kuuma vannivee temperatuuriga.
Keravälk plahvatabki. Olen ise selle lapsepõlves üle elanud, kui keravälk, mida ma aknast ka liikumas nägin, liikus üle hoovimuru, korraks isegi peatus, muutis natuke värvi ja kiirelt liikus maja poole ning siis käis selline kõmakas, et mina olin koos kardina ja aknaraamiga õues käpuli, siiani "üle65.a.) jalal ja õlal saadud haavade jäljed näha. Mäletan, et naabrid sebisid minu ümber, suud liikumas, aga mina kuulsin ainult suurt kohinat. Olin vist nii hirmunud, et mitu päeva polevat ühtki häältteinud. Hiljem kui haiglast koju sain, olin veel takkajärgi tükk aega kurt. Hulk aastaid hiljem kui sellest juttu tuli,rääkis ema, et mul vedas kohutavalt, et lööklainega aknast välja lendasin ja tänu paksule kardinale, millest ma olevat kramplikult kinni hoidnud, ei saanud ma suurt viga. Välk olevat teise korruse õhuaknast sisse lennanud ja vastu ahju plahvatanud, et tuba ja ka köök oli paksult kivitolmu ja peeni kilde täis, ka lae- ja põrandalauad oli pilbasteks, meie elasime seal allkorrusel ja tuba olevat ülemise korruse purustatud sodi pea laekõrguseni täis. Õnneks ei olnud kedagi ülakorrusel sel hetkel kodus.
KOMMENTAARID (62)