Miks tahab üks Uus-Meremaa piirkond KASSIDEST täielikult lahti saada? (7)

Tegelikult on ei ole probleem sugugi selles, justkui Omaui piirkonna rahvas oleks otsustanud, et kassid neile koduloomadena ei meeldi. Kassid, nagu kahjuks paljud inimeste kodustatud ja siis loodusesse pääsenud loomad eri maailma paigus, on tõsiseks ohuks Omaui metsikule loodusele.

Nagu Florida soodes (ingl. k. Everglades) on väga palju elusloodust hävitanud inimeste kodudest põgenema pääsenud maod ja roomajad, on ka kassid ohuks Omaui väikestele loomadele ja lindudele. Täpsemalt haruldastele ja ainulaadsetele lindudele - ega kass ju jahti pidades vahet ei tee, kas küünte vahele satub varblane või must-karkjalg, äärmiselt ohustatud linnuliik, kelle peamiseks ohustajaks ongi paraku kass. Must-karkjalgu on Uus-Meremaa looduses alles vaid saja ringis.

Uus-Meremaa metsades liigub ka palju metsikuid kasse, kes on kastreerimata kodukasside järglased või on omanikud nad maha jätnud. Kasside keelamine ja metsikute kiisude kinnipüüdmine väikestes piirkondades nagu Little Barrieri saarel on lindude arvukusele neis paikades kõvasti kaasa aidanud.

Lõunasaare kohalik omavalitsus ei plaani mõistagi kasse hukata või omanikelt ära võtta. Kuid Omauis plaanitakse kohustuslikuks muuta kõigi kodukasside kastreerimine, kiibistamine ja registrisse kandmine. Ning kui kass siitilmast lahkub - uut enam võtta ei tohi.

Omaui looduskaitse fondi juht selgitab: „Me ei vihka kasse, tahame lihtsalt näha vastutustundlikumaid loomaomanikke ja noh, see paik siin lihtsalt ei ole kassipidamiseks õige koht.“

Uus-Meremaa strateegia 2050. aastaks riik kiskjavabaks muuta ei puuduta vaid kasside arvukuse vähendamist, vaid mitmete võõrliikide, näiteks rottide, opossumite ja nirkide populatsiooni täielikku hävitamist.