The Guardian: Eesti seafarmereid hirmutab Hiinast tulev tappev seakatk (17)

Läänemaa seafarmer Ott Saareväli räägib Guardiani ajakirjanikele, et ei tea, kuidas küll pääses vastik ja laastav tõbi 2017. aasta sügisel tema sigudike sekka. Tema farmis kehtivad kõige rangemad võimalikud biokaitsemeetmed. „Võib-olla veoauto, mis ei olnud korralikult puhtaks pestud ja sõitis siia pärast mõnes nakatunud farmis käimist...“ pakub Saareväli nõutult.

Kahjuks piisab vaid ühest seakatku nakatunud loomast. Üks haige on surmaotsus kõigile notsudele. Saarevälja farmis oli 7000 siga.

Saareväli räägib, et toimunu oli kohutavalt raske mitte vaid majanduslikult, vaid emotsionaalselt kõigile farmi töötajatele. Katk hakkas levima sulgudes, milles hoiti tiineid emiseid. Hoone, kuhu nakatunud ja otsekohe hukatud sigade laibad - neid oli 200 ringis - toimetati, oli hullem kui stseen õudusfilmist. Roiskuvad laibad hakkasid lõhkema ning töötajad pidid üles korjama kümneid põrsalooteid.

Kõik ülejäänud tuhanded sead tapeti gaasitades. See võttis aega umbes nädal. Viimase surma järel võttis maad haudvaikus. See oli Saarevälja sõnul kõige raskem. „Seafarmid on üldiselt ikka lärmakad kohad, aga siin oli täielik vaikus,“ kirjeldab ta.

2017. aastal mõjutas sigade Aafrika katk ka teisi riike, sel aastal on kuulda olnud seakatkust Venemaal, Rumeenias, Ungaris, Moldovas ja Ukrainas. Kuid kõige tõsisem oht peitub riigis, mis on koduks enam kui pooltele maailma kodusigadest.

Hiina toodab kaks korda rohkem sealiha kui Euroopa Liit ja viis korda rohkem kui USA. Vaid mõned nädalad tagasi hakkas Hiina sigalates levima seakatk.

Aafrika seakatk inimesele ohtu ei kujuta, ehkki inimene võib viirust edasi kanda. Õnnetutele sigadele aga ravimit ega vaktsiini ei ole, seega on ainus viis sigu kaitsta võtta kasutusele ranged kaitsemeetmed ja lisada viirusi tõrjuvaid aineid sigade söödale. Viirus on ka kange vastupidamisega - isegi sügavkülmas hoitud sealihasse jääb ta kuni 1000 päevaks alles. Sageli levib ta surnud metssigade laipadelt. Ühel teadaoleval juhul hakkas see levima, kui metsas piknikku pidanud inimesed jätsid metsa alla vedelema grillimisest üle jäänud vorstikesed.

Seafarmerid kogu maailmas jälgivad Hiinas leviva katku arengut murelikult. Paljud Eesti väiksemad sealihatootjad pole katku tekitatud kahjust toibunud, kirjutab Guardian. Üks inglise seafarmer annab olukorrale pessimistliku prognoosi: „Küsimus ei ole selles, kas seakatk siia jõuab, vaid millal. Võib-olla paari kuu pärast, võib-olla kümne aasta pärast.“ Nagu Ott Saareväligi, teab tema, et vaid kõige pisem hooletu vääratus võib sekundipealt surmale mõista kogu tema seakarja.