Igasugused " metsateadlased" räägivad küll sellest, et metsamaa osakaal Eestis kogu aeg tõuseb, aga mitte kusagil ei ole näinud arve selle kohta, kui palju tihumeetreid sellel " metsamaal " st võsal reaalselt kasvab ja kuidas see arv muutub
See on lõpp selle metsa ökosüsteemile keda haldab kohalik metsavaim. Sisiliselt metsavaimu külmavereline mõrv selleks et piltlikult lammas maha tappa selleks et tema nahka kätte saada. Metsakasvataja jaoks muidugi lõpp ei ole tema ju elatubki sellest 5 protsendi majanduskasust ökosüsteemi hävitamise hinnaga. Järgneb kodustatud puude põld mis pole ölkosüsteem kes vajab taastumiseks palju rohkem aega kui üks puude põlvkond. Miks ei küsita teistelt ökosüsteemide uurijatelt maaülikoolis arvamust ja lastakse ainult puudekasvatajal õnnelikult kisada järjekordsest metsiku looduse üle saavutatud töövõidust.
Jah, muidugi mitte, aga vahepealne aeg on lindudele-loomadele-putukatele-alusmetsale-seeneniidistikule tülikas ja osalt hukutav. Süsinikubilansi seisukohast teadlasel ilmselt õigus, muus osas riski piiril sekkumine ökosüsteemi toimimisse. Eraldi teema on muidugi rohmakad töövõtted ka teoreetiliselt arukate plaanide teostamisel.
mis toimub Eesti metsades on inimsusest kaugel. Kes juhtus nõuka ajal metsas marjul või seenel käima teab milline naudig see oli. Viimased viisteist aastat , pigem enamgi ei taha sinna enam minna. Seenel käies sattusime Pärnumaal metsast välja tulles veidi väiksema kui 1 ha suurusele 4-5 aastat vanale raielangile. Kuna selle ümber kasvas tihe võsa otsustasime üle langi lähedal asuvale maanteele jõuda. Lank oli maha võetud nii, et kändude kõrgused kõikusid 30cm ja 1m vahel. Kändude vahel olid omakorda veel kõdunemata jämedad oksad, lisaks veel okastraati ning ilmselt kunagist talukohta ümbritsenud laialipaisatud kivid, ka väänkasvud. Langist läbironimine vöttis aega ca 30min. Kui sellisele "langile" juhtub hundi eest pögenev kits, ei ole tal mingit pääsu. Ja nagu pilkeks õhkavad mitmed "looduskaitsjad": kuidas sellisest metsast on välismaalased vaimustunud. Mine usun, et sellist metsa ei taha selle omaniku lapselapsedki päranduseks. Selline metsapoliitika on kuritegu looduse vastu.
Kui vana on see pildil olev lageraies mets? Peenemad puud on mingi 7-10 aasta vanused. Miks neid peab raiuma? Miks ei või mõistusega vasjale läheneda ja raiuda ainult raieküpset metsa 50 ja +aastat vana?
Kõik see metsa lõikama ! Teadurid on andnud oma õnnistuse. Meil muide aastane juurdekasv vähemalt sama hea kui troopilises vihmametsas, kohati kui riigieelarve kulude katteks või erafirmadele soodsa pinnase puhastamisel isegi suurem, taas metsateadlastega kooskõlastatud. Suund Lätti bensiini tooma ja siis METSA !!!
selline arvamus ohtlik eesti julgeolekule-võsast on kerge kohver varastada ja ei näe kahe meetri kauguselegi, samas puud oleks hästi teinud asja nähtavaks kas või 100 meetri peale, on ka hea sõjaolukorras- puud peavad tanke paremini kinni kui võsa.
Ega liiga noortel poistel ka veel igal pool karvad ei kasva nii vägevalt kui nende isal täismeheeas :) Andke aega. Saed-kirved ootavad kannatlikult kaks-kolm inimpõlve, enne kui puud raieküpseks saavad. Noorendikus seened-marjad tekivad hiljemalt kümne aastaga ehk siis seitse korda rutem.
on õigus.Siin kommenteerijad pole päevagi maaelu elanud.No ma ei pea kortermajas elamist veel maaeluks.Aga nad klähvivad,sest nii saavad nad endast auru välja lasta.Kompedentsus pole nende puhul määrav
Eesti metsakooslused ja metsatüübid on alati olnud mitmekesised. Paljud välismaalased on varem seda nimetanud ja öelnud, et nad käivad seda siin nautimas. Nii, et mõelgem ennem kui lähete metsade kallale oma võimsate tehnikamasinatega. Mõnikord imestan, et küll ikka on osadel eestlastel raha, et soetada viimase peal olevat metsatehnikat. Tehnika viimane sõna.
Mets ei ole ainult puit ja puud. Mets on ka elukooslus erinevatele organismidele ning seal pesitsevad linnud, loomad, putukad. Palju on metsas taimi, seeni ja samblaid - samblikke keelele sobib kasvada ainult metsas. Mets pakub ka varjupaika ohu eest ning inimestele võiks pakkuda mets ka puhke võimalusi. Mets vaigistab ka tugevaid tuuli ning on kliimamõjutaja.
"kuna siis on piisavalt valgust ja toitaineid noortele puudele, et nad kasvama hakkaks." - jajaa, kabinetivaikuses võib nii uneleda küll. Huvitav, miks siis lageraiega ülekäidud maad ca 10-15 a. pärast on lihtsalt enamasti läbimatu sarapikud, millest turritavad välja üksikud kasvama jäetud seemnepuud?
Kui uskuda 'metsatarkasid', peaksime metsa kui seesuguse olemasolu eest tänulikud olema lageraijujate ennastohverdavale tööle. Et paljud maailma piirkonnad püsisid isegi enne inimeste ilmumist ja metsa ahjuajamist või laevaplankudeks lõikamist tuhandeid aastaid põlismetsade all, on 'tarkade' silmis kurioosum.
Meenub eelmise sajandi alguse suur võitlus kütuses kasutatava mürgise plii üle. Kütusefirma palgatud teadlane Robert A. Kehoe "tõestas", et plii ei ole inimeste tervisele üldse ohtlik.
Omal ajal propageerisid niinimetatud "teadlased" ka DDT-d. Kui igati kasulikku ninginimestele kahjutut täimekaitse- ning desinfitseerimisvahendit. Muuseas, DDT-ga pritsiti täitõrje eesmärgil üle isegi inimeste intiipiirkondi.
Raiesmik ei ole kahjuks veel mets. (Kuigi on kaardipeal "metsamaana" kirjas) Selleks saab see alles nii poole sajandi pärast. Aga metsa maha võtnud tegelinski ja eriti kokkuostjate ning vahendajate taskud on seevastu rahast pungil. Mis kaalub kõik muu üles. Ja lubab ka "spetsialiste" palgal pidada.
Lageraie polegi metsa lõpp , kui asemele istutatakse, Aga võsa mis enamustel raiutud metsalankidel ei lase ju normaalsel metsal kasvada. Räägite sii CO - st aga okaspuu 20-40 aastat tarbib kõigerohkem CO-d ja annab hapniku tagasi , samblikud samuti. Kirvega maailma kopsude kallal ja targutame. Mets püiab ju õhusaastet Ah ei viitsi , küll keemiaravi mõistuse koju toob.
Vöibolla ka maailmalöpp. Aga see selgub kui on hilja. Ja siis vöid selle looduse arvelt saadud rahaga veel viimast korda tuld teha. Sest meil on vaja majanduses ainult numbreid taga ajada. Aga säästvam areng ei täida ju nii kiiresti kukrut.
väidavad igasugu teadlased meile igapäevaselt paljusid asju. Väited on tihti vastuolulised , isegi kui väitjad on sama eriala esindajad. nagu elu on näidanud siis sageli ainuõigeks peetud väide lõpeb mingil hetkel väitega: Vabandust tahtsime parimat aga välja tuli nagu alati! Puudutagu need väited siis GMO.sid, seapekki, või söömist, piima joomist või lageraiet. JNE, jne. Fakt on see, et praegu ei toimu metsade jätkusuutlikku majandamist vaid asi on puhtalt äriline. Kui meilt müüakse isegi võsa ja paberipuu hakkena Rootsi, sest rootslane ei raatsi oma metsa enam maha võtta, pigem maksab eestlasele kes raiub nii, et tolm taga. Kohalik tarbija ei suuda enam kõrge hinna tõttu küttepuud osta sest temal niipalju raha pole kui rootslasel siis millest me räägime.
Teadlased "tõestavad" meil mida tahes. Ühed kinnitavad, et tuleb kõikehävitav kliimasoojenemin ning ülekuumenemine. Teised jällegi, et ukse ees on uus jääaeg. Ilmselt sõltub see sellest, kes on leivaisa ning millist uuringut ning milleks tellitakse.
Vene ajal lagastati kõik metsad ja põllud. Jäid vaid kännud ja umbrohi. Alles nüüdseks oleme suutnud normaalse ja tasakaalustatud ökosüsteemi alged taastada. Läheb veel aastakümneid et korralikku kasu saama hakkata.
ˇVanasti olid metavahid, metsaülemad, kes kännutasid puid vanuse, tervisliku seisu ja lanngetusskeemijärgi. Lageraie oli erandkorras teostatav viis. Seegi viidi läbi väga väikestel pindadel, et loomade elu võimalikult vähe häirida. Kui puuduvad teadmised, siis parem mitte kommida ja oma lausrumalust välja näidata! Sel krdima vene ajal olid metsad korras!
KOMMENTAARID (66)