Hundijahihooaeg on avatud: keskkonnaamet kinnitas esmase küttimismahu (3)

„Sel aastal on esmane küttimismaht suunatud nendesse piirkondadesse, kus huntide ründed koduloomade vastu on olnud kõige intensiivsemad. Seeläbi soovime vähendada edasiste hundikahjude teket. Järgnevates etappides määrame küttimismahud ka ülejäänud piirkondadesse, et ennetada hundikahjusid ka mujal,“ lausus Aimar Rakko, keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.

Keskkonnaagentuur tegi keskkonnaametile ettepaneku alustada eeloleval hundijahi hooajal küttimist uutel ohjamisaladel. Kui varasemalt piirnesid ohjamisalad maakonnaga, siis uue süsteemi järgi saab alasid olema 20 ning enamus neist ulatuvad mitmesse maakonda. Ohjamisalade  moodustamisel  arvestati eelkõige hundile sobivaid elupaiku ja nende sidusust ning alade piirid jälgivad suures osas jahipiirkondade piire. Lisaks arvestati loodusmaastike paiknemist, hundiasurkondade paiknemist ja liikumist ning toimunud hundirünnete kohti.

Uute ohjamisalade ulatuse ja küttimise korralduse osas soovis Eesti jahimeeste selts täiendavat infot ning kuna sellise olulise ja põhimõttelise muudatuse saab rakendada vaid koos sihtrühmaga, toimuvad ohjamisalade lõplikuks kinnitamiseks veel mõned arutelud. Kokkuleppe saavutamisel väljastatakse täiendav küttimislimiit ning sarnaselt varasematele aastatele täiendatakse seda vastavalt jahipiirkondadest info laekumisele. 

Hooaja alguses on siiski võimalik juba paljudes piirkondades hundijahti pidada. 

Tänavu vähem küttimislubasid kui mullu

„Möödunud aasta seireandmete ning küttimissurve jaotuse põhjal näitab Keskkonnaagentuuri prognoos hundi arvukuse kuni 25% langust. See peegeldub ka tänavuste hundikahjustuste väiksemas mahus ning seetõttu tuleb ka küttimismaht võrreldes eelnevate aastatega oluliselt väiksem,“ selgitas Aimar Rakko limiidi määramist.

Huntide arvukuse ohjamisel lähtutakse suurkiskjate kaitse ja tegevuskavas seatud eesmärgist säilitada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobilike elupaikade vahel.

Hundi tekitatud kahjustuste arv on võrreldes eelmise aastaga kolmandiku võrra kahanenud. Oktoobri lõpu seisuga on hundid tänavu murdnud 540 lammast, 5 kodukitse ja 15 veist. Maakonniti on kiskjakahjude esinemine erinev: hundid on murdnud lambaid enim Raplamaal, Saaremaal ja eelmisel aastal väheste kahjudega silma paistnud Läänemaal. Väiksema kisklussurvega piirkonnad olid sarnaselt eelmisegi aastaga Jõgevamaa ja Ida-Virumaa.

Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti lubatud 112-st.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini, saartel kuni 31. märtsini.

Hundi küttimismahud ja küttimisandmed on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt.