Bioloog: vaalalised on väljasuremise kursil, seda enam on kommertspüügi otsus kummastav

Jaapani võimud teatasid kolmapäeval tõmbub tagasi Rahvusvahelisest Vaalapüügikomisjonist (IWC) ja alustab uue aasta juulist vaalade kommertspüüki. 

"Üldisel taustal, kui vaadata, kuidas maailma ookeanitel ja seal elavatel loomadel, lindudel ja kaladel läheb, on see üks väga kummaline valik," ütles Jüssi ja lisas, et ilma põhjenduseta on jaapanlaste otsust väga raske mõista. 

Bioloog rääkis, et viimased 300 aastat näitab, et loodusressursside kasutamisel on inimesed alati teadmistest ette tormanud. "Seda tehakse usus, et loodus kannatab selle välja ja pöördumatuid kahjustusi ei teki. Samas on need 300 aastat näidanud, et inimene on võimeline küttima mitmeid liike väljasuremiseni. Näiteks oli kunagi selline tore loom nagu stelleri meriõhv, kes suri 27 aastat pärast seda, kui ta avastati," rääkis Jüssi. 

Möödunud sajandi keskpaigaks panid teadusringkonnad tähele, et paljude mereressursside kasutamine ületab tegeliku vajaduse ning see paneb need suurde ohtu. Nõnda hakati mereressursside kasutamist piirama, eriti puhkudel, kui neil ressurssidel puudus otsene vajadus ellujäämiseks.

"Mõistlike piiride kokkuleppimine on alati olnud väga keeruline. Selle pärast on väga kummastav, et keegi astub nendest kokkulepetest välja ja teatab, et me nüüd hakkame majanduslikel põhjustel vaalu küttima," sõnas Jüssi. "Üldine kokkulepe maailmas on ikkagi, et püüame merelisi ressursse hoida. Seda enam, et kolmsada aastat ajalugu näitab, et me astume tegelikult väga kergesti üle säästliku majandamise piiri."

Väljasuremise kurss

Kommertspüügi lubamise kahjulikku mõju kommenteerides tõi Jüssi probleemina esile ka reostuse maailmameredes. Eelkõige kannatavad selle pärast neis vetes elavad nn tippkiskjad: suured linnud, vaalad, hülged, jääkarud jt. Reostus koguneb tasapisi loomade kudedesse ning tekitab nende tervisele olulist kahju. 

"Kuna nad on pikaajalised loomad - vaalad võivad elada üle saja aasta - siis nende tervis võib olla inimese tekitatud keskkonnakahjude pärast rikutud, aga nad siiski elavad veel. Aga nad võivad olla viimased," rääkis Jüssi 

Bioloog ütles, et luges hiljuti teadusartiklit, milles toodi välja, et keskkonnareostuse tõttu on mõõkvaalad juba täna väljasuremisele määratud. "Nad elavad pikka aega, aga nende tervis on on nii halb, et nende järglastel - kui neid üldse sünnib - ei saa see olla palju parem. Nad on määratud väljasuremise kursile," ütles Jüssi. 

Ta lisas, et muutused maailmas ei pruugi olla meile täna nähtavad, aga ajalooline kogemus ja teadusuuringud näitavad, et need on toimumas ning vaalade arvukus maailmameres kahaneb kiiresti. "Selles valguses ma veel enam ei saa aru, kuidas jaapanlased või keegi teine võtab vaalasid küttida," ütles Jüssi. 

Tema sõnul tuleks hoopis rakendada ettevaatusprintsiipi ja võimalikult palju vaalu alles jätta. 

Kommertspüügi soov juba pikalt

Jaapan on vaalade kommertspüügi juurde naasta tahtnud juba pikka aega, kuid IWC blokeeris septembris Brasiilias toimunud pineval hääletusel nende soovi. 

Jaapani asekalandusminister Masaaki Taniai nimetas tollal otsust kahetsusväärseks ning ähvardas, et riik võib oma tahtmise saamiseks IWCst lahkuda. 

Jaapan kirjutas alla IWC 1986. aastal jõustunud vaalapüügimoratooriumile, kuid kasutas siiani ära sätet, mis lubab teaduslikku vaalapüüki. Riik püüab aastas Vaikse ookeani põhjaosas umbes 130 põhja- ja 170 kääbusvaala ning Antarktikas kuni 333 kääbusvaala.