Lindude talvine toidulaud: kes on riiukukk, kes sööb pudemeid?

Rasvatihane leiab uue peki esimesena

„Rasvatihane on väga levinud ja kohanemisvõimeline lind, kes on olemas igal pool. Olgu toidulaud külas, metsatalus või linnas – rasvatihased leiavad väljapandud pekitüki esimesena üles ja on kõige tavalisemad toidulauakülalised üldse.

Eks nad natuke pealetükkivad ole, aga tavapärasel määral, kõige agressiivsemate lindude hulka rasvatihased kindlasti ei kuulu. Mida vähem süüa ja mida külmem on, seda riiakamaks linnud üldiselt lähevad. Mida näljasem, seda tigedam – see kehtib nii inimeste kui ka lindude puhul.“

Sinitihane on hirmus riiukukk?

„Kuigi sinitihane on rasvatihasest väiksem, suudab ta toidulaual ennast kehtestada ja ka suurematele lindudele vastu hakata. Sinitihane saab kenasti söögi kätte: tuleb, trügib ja võtab oma.“

Rohevint nokib seemneid maast

„Rohevint on seemnetoiduline lind, kõige rohkem armastab päevalilleseemneid – kui need välja panna, on ta peagi kohal.

Ta võib noppida seemneid toidulaualt, aga käib neid meelsasti ka maas nokkimas. Tal on jäme nokk, millega seemnekesti hea katki pigistada.

Rohevint on üsna riiakas. Kui ta toidulauale maandub, püüab ta väiksemad, aga ka omasuurused linnud eemale ajada. Muidu on ta sotsiaalne, liigub parvedes: kui rohevinte tuleb, siis ikka hulgakaupa.“

Varblased on julged linnud

„Kodu- ja põldvarblane on inimkaaslejad. Maakohas on suurem lootus kohtuda põldvarblasega, aga linnas on mõlemad olemas. Neil saab sulestiku järgi üsna hästi vahet teha: koduvarblasel on kõht hallikas, põldvarblasel aga hele ning tal on vahva pruun täpp põse peal.

Varblased on samuti parvelinnud, üksikult ei liigu. Kuna nad on harjunud elama külades ja linnades, siis varblased inimest väga ei pelga. Võite üsna lähedalt vaadata, kuidas nad toituvad.“

Rähnid einestavad üksinda

„Kirjurähnid on oodatud külalised toidulaual. Nad on pisikeste värvulistega võrreldes suuremad ja tugevamad ning kui rähn toidulauale tuleb, lööb ta platsi ikka tühjaks, tema armastab einestada üksi.

Alati tal muidugi väiksemaid peletada ei õnnestu. Kui nälg on suur, üritavad tihased ikka siit-sealt midagi näpsata.“

Musträstad ja pasknäärid on pigem pelglikud

„Musträstast näeb ka südalinnas, pasknäär tuleb toidulauale pigem äärelinnas või külas. Mõlemad on natuke ettevaatlikumad, nende vaatlemisel tasub hoida distantsi.

Musträstas on meil nüüdseks tavapärane talvituja, Lääne-Eestis kohtab teda natuke rohkem ja sisemaal, kus on külmem, pisut vähem. Kui on väga krõbe külm, siis ta kipub natuke hätta jääma ja lisatoit on suureks abiks.“

Kuldnokk eelistab soojema talvega paiku

„Kuldnokka kohtab pehmemate talvedega Lääne-Eestis ja linnades samuti rohkem kui karmima külmaga Ida-Eestis ja külades. Tema käib ka hea meelega toidulaual.

Kuidas kuldnokal ja musträstal vahet teha? Rästas liigub mööda maad hüpeldes, aga kuldnokk jalutab, astub. Kehahoiak on ka erinev: kuldnoka keha on sirge, pea kõrgemal, rästas hoiab jälle rohkem maadligi.“

Puukoristaja kogub varusid

„Puukoristaja on tavaline lind toidulaual. Tähele tasub panna seda, et ta on toiduvarude koguja: kui ka isu täis, ei jäta ta toidulaua külastamist pooleli, vaid viib iga natukese aja tagant nokatäie minema ja peidab selle kuskil puukooreprakku.

Puukoristaja on osav turnija, ripub ka pekitükil hea meelega pea alaspidi.“

Leevikesed on ettevaatlikud külalised

„Elegantsed linnud, kuuluvad selliste natuke ettevaatlikumate hulka, aga kui on käre külm, tulevad ka toidulauale. Nagu teisedki vindid, on nad seemnetoidulised, hästi tugeva nokaga. Jah, võivad ka meelsasti pekki nokkida, aga igasuguseid seemneid tahavad samuti!“

Salutihane tuleb sööma, kui teised kõhu täis saanud

„Kuna salutihane on teistest tihastest väiksem, peab tema oma järjekorda ootama. Tihti ta ei oota, ikka üritab korraks tulla teiste lindude vahele, et toidupala kaasa haarata ja kuskile kaugemale sööma minna. Kui külm otseselt trügima ei sunni, eelistab külastada sööklat pisut hiljem – kui teised juba kõhu täis saanud.

Salutihane on heleda kõhupoole ja halli seljaga lind, musta pealaega. Rasva- ja sinitihasega teda vast sassi ei aja, aga põhjatihasega on küll äravahetamiseni sarnane.“

Tutt-tihane kaugele ei lenda

„Tutt-tihane on meie lindude seas kõige paiksem. Kui ta kord endale elukoha leiab, siis sellest metsatukast ta ei lahku, liikumisraadius võib jääda mõnesaja meetri piiresse. Kui teil käib toidulaual tutt-tihane, siis ilmselt elate okasmetsa või okaspuudega pargi läheduses.

Tutt-tihasel on väike suletutt peas, kellegagi sassi ajada ei ole teda võimalik.“

Kodutuvid pekitüki peale ei tule

„Kodutuvid on hästi seltsivad linnud, kes kohanevad kiiresti sellega, et neile pannakse toitu, ning nad tunnevad ka väga hästi kella. Kui te katate söögilauda järjekindlalt kell üheksa, on nad minuti pealt kohal. Oma massiga nad muidugi vallutavad söökla nii, et sinna keegi teine sel ajal ligi ei pääse.

Pekitüki peale kodutuvid ei tule, ja kindlasti tasub üle korrata, et saia ei maksa neile panna – see pole nende tervisele hea. Aga seemneid või teri söövad nad meeleldi.“

Varesed ja harakad röövivad kogu peki

„Kui pekitükk ei ole hästi kinnitatud, siis teevad varesed ja harakad tihti nii, et tulevad kohale, haaravad peki kaasa ja lendavad minema. Nad saavad ilmselt vaistlikult aru, et pole kõige oodatumad külalised.“

Raudkull ja värbkakk seiravad säutslat kaugemalt

„Igal juhul tasub toidulaua ümbrusel silm peal hoida, sest raudkull või värbkakk võivad tulla teiste lindude söömaaega kaema. Kuna toidulaualinde on linnas mitu korda rohkem kui metsas, meelitab see ka röövlinde linna. Ahjaa, akna ette tasub panna midagi sellist, mis annab märku, et klaasist takistus on ees. Muidu lendavad röövlinnud aknasse ja vigastavad end – kui nad kedagi märkavad ja suure hooga peale lendavad.“

Siidisabale meeldivad marjad

„Siidisaba on ilus lind. Ta pole küll kõige tavalisem toidulaua külaline, aga kui panna välja näiteks sügisest sügavkülma jäänud marju, lendab ta rõõmuga kohale.“