Need päevad, mis kala püüdes merel veedetud, elupäevade arvestuses kirja ei lähe ja on puhas boonus. Nii ütleb aasta algul elutööpreemiaga pärjatud kalandusettevõtja Mati Vetevool.
Kohtume Mati Vetevooluga Österby sadamas. Päev otsa on ta oma Busteriga tiirutanud Vormsi ümbruses ja kaugemalgi, päeva viimased triivid tehti Rukkirahu all. Seal olidki täna kalaga kõige paremad lood – paati tuli üks üle 3 kg haug, paar isendit on veidi alla kolme kilo ja üks väiksem kah. Nagu ikka, sai kõige suurema kala kõige noorem ja kõige napimate kogemustega osaleja.
Mati mõtleb korra ja ütleb siis: „Võtame paadi välja. Homme on ilus ilm. Ma lasen Virtsust sisse ja lähen vaatan sealkandis ringi. Kübassaare majaka alla ja...“ Järgmine päev on küll tööpäev, aga Mati selgitab, et asjad jooksevad tööl ilma tematagi ladusalt ja pensionärina võib ta seda endale lubada. „Ikka vähemalt kord nädalas tuleb kalal käia ja kui vähegi saab, siis rohkemgi,“ ütleb ta.
Kommentaarid (0)