Pilk taevasse! Ööl vastu esmaspäeva näeb punast superkuud (32)

Ööl vastu esmaspäeva, 21. jaanuaril tasub astronoomiahuviliste pilgud taevasse naelutada, sest seekord on täiskuu erilisem kui tavaliselt - korraga näeb nii kuuvarjutust kui superkuud.

Rahvasuus superkuuks nimetatav nähtus tekib siis, kui Kuu on oma veidi väljavenitatud orbiidil Maale kõige lähemas asendis ja samal ajal on ka täiskuu moment, selgitas Tartu observatooriumi teadus Tõnis Eenmäe.

Eesliide "super" tuleb teaduri arvates vast eelkõige sellest, et Kuu näiv läbimõõt taevas on sellel ajal kõige suurem ja seepärast on ka heledus kõige suurem.

Lisaks superkuule näeb esmaspäeva varahommikul ka kuuvarjutust. Uuesti satuvad need kaks samale ajale umbes viie-kümne aasta pärast, arvas teadur.

Kuuvarjutus tekib, kui Maa jääb Päikese ja Kuu vahele ning varjutusel on kaks faasi - poolvari ja täisvari.

Poolvari on Eenmäe sõnul "natukene lahja" ja palja silmaga pole seda kõige selgem vaadata, kuid vahetult enne täisvarjutuse algust peaks see näha olema.

Seevastu täisvarjutust on väga hästi näha. "See paistab nagu oleks keegi Kuu küljest tüki ära närinud," ütles Eenmäe. Kui Kuu on Maa täisvarjus, siis Päikese valgus selle peale otse ei paista ning Kuu serv muutub järjest tumedamaks. Samas toimib Maa atmosfäär "läätsena" ning murrab valgust ka varjualasse. See annab Kuule punaka tooni. Viimasest ka rahvasuus leviv väljend "verekuu."

Superkuud esineb keskmiselt seitse korda 19 aasta jooksul, ehk veidi tihedamalt kui üks kord kolm aasta jooksul.

Täielikke kuuvarjutusi võib aastas olla null kuni kolm. Osalisi (kui Kuu on ainult osaliselt Maa täisvarjus - toim.) või poolvarjulisi (kui Kuu on Maa poolvarjus - toim.) kuuvarjutusi võib olla veelgi rohkem.

Millal superkuud ja kuuvarjutust vaadata?