SURVE MÕJUS? Karusloomakasvanduste sulgemise eelnõu algatanud Heimar Lenk jättis istungil hääletamata (39)

Teisipäeval toimus riigikogus karusloomakasvanduste sulgemise seaduseelnõu esimene lugemine, mis paraku lõppes loomasõpradele halvasti. Parlamendi liikmed hääletasid eelnõu häältega 28:25 menetlusest välja. Napp allajäämine saadi, kui mõni riigikogulane hääletamata jättis. Riigikogu kodulehel on kirjas, et näiteks viibis saalis ka karusloomakasvanduse sulgemise seaduseelnõu üks algatajatest Heimar Lenk, kuid ta ei hääletanud. 

Lenk tõrjub selle väite, öeldes, et teda polnud siis isegi majas. „Asju tuleb ajada. Aga jah, mind polnud isegi majas,“ ütleb ta napisõnaliselt Õhtulehe küsimusele vastates.

Istungisaalis ei viibinud peale Lengi veel kolm riigikogulast, kes olid samuti eelnõu algatajate hulgas. „Mul oli selle üle tõesti kurb meel, et ei saanud hääletusel osaleda. Kuivõrd aga olen Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni juht, siis täitsin oma töökohustusi Eestist eemal. Nimelt lähetas riigikogu mind osaistungile Strasbourg’i tööd tegema,“ põhjendab puudumist Marianne Mikko.

Saalist puudus ka Eiki Nestor, kes oli töökohustuste tõttu Iirimaal ja jõudis kahetunnise lennuseisaku tõttu Tallinna alles kell 16. „Seetõttu kahjuks ei saanud ka hääletusel osaleda, kuna täiskogu istung oli selleks ajaks lõppenud. Väga kurb, aga selline on kord juba lugu minu kohustustega riigikogus,“ sõnab Nestor. 

Eelnõu algatajatest puudus saalist veel Hannes Hanso.

Eelnõu tahtis keelata loomade pidamise, nende aretamise ja paljundamise üksnes või peamiselt karusnaha tootmiseks. Keeld oleks kohaldatud loomapidajate suhtes alates 2024. aasta 1. juunist. Seletuskirjas märgiti, et karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis 2009. aastast saati, kui selle teema tõstatasid looma- ja looduskaitseorganisatsioonid, Eestimaa Rohelised ning Sotsiaaldemokraatlik erakond.

Kantar Emori 2017. aasta uuring näitas, et 69 protsenti Eesti inimestest ei poolda loomade kasvatamist ja hukkamist karusnaha saamiseks.