KAKS LISA-MILJONIT EI PÄÄSTA. Maanteeamet teehooldusest: „Me lihtsalt ei suuda igale poole patja alla panna.“ (68)

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernitsa sõnul ei tasu hukkunute ja vigastatute arvu kahetsusväärsest tõusust veel ehmuda, kuna 2017. aasta oligi erakordselt hea aasta ja mullune seis on sarnane 2015. ja 2016. aastaga.

2018. aastal said inimesed avariides kannatada kõige rohkem suvekuudel, nii nagu ka eelnenud aastatel. Varasemaga võrreldes oli rohkem hukkunuid jaanuaris.

Maanteeamet muutis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga koostöös teehoolduse põhimõtteid, mille kohaselt laieneb teede hulk, mida maanteeamet ka senisest varem hooldama hakkab. Üle 500 lisandunud kilomeetri hooldamine läheb maksma peaaegu kaks miljonit eurot.

„See on küllalt kulukas samm. Loodame, et see aitab liiklejatel paremini kohale jõuda. Aga tuleb rõhutada, et igale poole ja igal ajahetkel kahjuks teehooldus ei jõua,“ rääkis Ernits.

„Kui me räägime talvistest oludest, siis selle juures on oluline, et juht mõtleks enne sõitma minekut, kas ta saab selle ilmastikuga hakkama. Kahjuks on ka kõige kõrgema hooldusega teedel võimalik, et lumekoristus või libedusetõrje sinna ei jõua, ja võib olla olukordi, kus liikleja satub koristamata teele ja peab seal esialgu ikkagi ise hakkama saama,“ hoiatas Ernits.

„See ei tähenda seda, et me ei peaks oma tööd tegema. Loomulikult me peame tööd hästi tegema, aga me lihtsalt ei suuda igale poole patja alla panna,“ märkis Ernits.

Kui 2015–2017 oli keskmine hukkunute arv aastas 62, siis mullu hukkus 5 inimest rohkem. Liiklusõnnetustes vigastada sai eelmisel aastal 1824 inimest.