SALAKÜTTIDE JULMAD TEOD: teadlane leidis Botswanas enam kui 100 tapetud elevanti, valitsust see ei kõiguta

Mike Chase on ise Botswanas sündinud ja savannides sisuliselt üles kasvanud. Loodusesõbrast isa kõrval nakatas armastus Aafrika loomade vastu ka poega. Chase'i eriliseks huviks on elevandid. Ta juhib organisatsiooni Elephants Without Borders ehk Piirideta Elevandid.

Neli aastat tagasi asus organisatsioon Chase'i eestvedamisel ja valitsuse toetusel uurima Botswana elevantide populatsiooni. Kui Chase eelmise aasta augustis osalised uurimistulemused avalikuks tegi, tekkis tema ja valitsuse vahele paraku tõsine lõhe.

Chase leidis vaatluste käigus Põhja-Botswanas 128 elevandi surnukeha. Neist 88 olid ühel väikesel maa-alal. Väidetavalt leidsid vaatlejad need vaid kahekuuse perioodi jooksul, andes seega põhjust kahtlustada tõsist salaküttimise probleemi. Ehkki mõned neist näisid olevat surnud loomulikku surma, oli enamike puhul märgata ilmselgeid salaküttimise märke: puudusid võhad ning mitmed laibad olid puuokstega ära peidetud. Uurimistöö läbis ka üheksa rahvusvahelise elevandieksperdi hinnangu. Chase kaardistas neli peamist punkti, kus elevantide laipu kõige rohkem ning tegi arvukalt fotosid.

Botswana president Mokgweetsi Masisi ja valitsuski peavad Chase'i avastusi sensatsioonimaiguliseks ja ülepaisutatuks. Kui BBC valitsuselt kommentaari palus, ei soovinud valitsuse esindajad täpsemalt vastata, küll aga saatsid kirja, milles kritiseerivad Chase'i uurimismetoodikat.

Botswana keskkonnaministeeriumi hallatava rahvusparkide osakonna juht oli oma vastustes natuke avameelsem ning tunnistas, et kahtlemata on Botswanas salaküttidega probleeme. Riik on koduks 130 000 väärikale loomale, mis teeb temast paraku ka salaküttidele populaarse sihtkoha. „Keegi ei eitagi, et Botswanas elevante tapetakse, aga need, millest hr Chase räägib, surid peamiselt kas loomulikel põhjustel või võitluste tagajärjel,“ sõnas ta. „Meie käisime seal ka vaatamas ja meie neid 88 karkassi ei leidnud.“ Ta lisab, et mitmed laibad võivad ka vanad olla, mis tähendaks, et jutud sellest, et salakütid on järsku hoogu juurde saanud, on vaid tühi paanika.

Mike Chase ei ole sellise selgitusega rahul. „Aga kustmaalt on meil siis probleem?“ küsib ta. „Kas siis, kui neid on kümme? Viiskümmend? Sada? Sada viiskümmend? Tuhat? Vaadake Tansaaniat, mis kaotas viie aastaga 60 protsenti oma elevantidest. Vaat nii kiiresti suudavad salakütid ühe liigi populatsiooni mõjutada!“

Valitsus lubas BBC ajakirjanikel üht neljast uuringus välja toodud kohta külastada. Seal näitasid teadlased neile 67 looma jäänuseid. Enamikel neist olid tõepoolest võhad puudu, ehkki paari looma puhul võis tõesti öelda, et teise ilma lahkumine oli toimunud looduslikul ja loomulikul teel.

Paraku tundub, et hr Chase'i uurimistöö tulemuste vaidlustamise taga on midagi hoopis muud kui elevantide populatsioon. President Masisi võttis ametikoha üle möödunud aasta aprillis, Chase'i uurimistöö kiitis heaks tema eelkäija, president Ian Khama. Uuel presidendil on uued visioonid ja pärast Khamaga tülli minekut on ta eriti veendunud Khama poliitika vastane.

Näiteks looduskaitse osas oli president Khama eriti karm. Botswanas kehtis Khama valitsuse ajal salaküttimise osas nulltolerants – põhimõtteliselt võis salaküti ka ära tappa ning igal aastal tabas see saatus paljusid illegaalseid jahimehi. Kuid mitmete Botswana külade elanikud tahaksid, et elevantide küttimise lauskeeld kaoks, kuna suured loomad võivad põllumaal pahandust teha ning on inimestele ohtlikud. President Masisi näeb jahikeelu kaotamises võimalust oma populaarsuse tõstmiseks, tema soovitus oleks, et kütitud elevantide lihast tehtaks lemmikloomade toidukonserve.