Simone Häner jälgib heitenööri aasa lahtirullumist.Foto: Toomas Kongi
Mitmesugust
12. märts 2019, 17:40

Casting II: lendõnge­heited

Kalasportlane ja treener Allan Lahi valgustab sedakorda casting’u põnevat alaliiki lendõngeheiteid.

Kalasportlane ja treener Allan Lahi valgustab sedakorda casting’u põnevat alaliiki lendõngeheiteid.

Kui Eestis sai casting alguse spinninguheidete võistlustest, siis rahvusvahelises plaanis on sportlikumaks vahendiks olnud lendõng. Lendõnge täpsusheidetes võisteldi ka 1908. aasta Londoni olümpiamängude ajal olümpiabasseinis demonstratsioonvõistlustel. Siiski polnud see esimene olümpiamängudega seotud kalaspordiala. 1900. aasta Pariisi olümpiamängud viidi läbi koostöös maailmanäitusega ning seal võisteldi kogunisti neljal kalaspordialal. Mis alad need olid ja millised olid tulemused, on autorile kahjuks teadmata. Lendõngealasid on casting’us kokku üheksa. Traditsioonilises casting’us võisteldakse lendõnge täpsusheidetes ning ühe- ja kahekäe kaugusheidetes. Lendõngeheidetes ehk flycasting’us võisteldakse praktiliste vahenditega täpsus- ning kaugusheidetes. Kuigi traditsioonilise casting’u võistlusvahendite ja heitetehnika areng on praktilisest kalastamisest üha kaugenenud umbes samamoodi, nagu F1 erineb tavapärasest autosõidust, on casting’us suur hulk põhimõtteid, mille järgimine teeb ka praktilise lendõngekalastuse nauditavamaks ja resultatiivsemaks. Edaspidi kasutame traditsioonilisest casting’ust rääkides väljendit „casting“. Heitestiilidest kasutatakse casting’us ülepeaheidet.Lendõnge peamine erinevus spinningust jt raskusi heitvatest kalaspordivahenditest on, et ritv „laetakse“ heitja poolt ridva kaudu (kuid mitte ainult) nöörile rakendatava jõu poolt. Selle jõu ühe komponendi moodustavad nööri mass ja kiirus (meenutagem koolifüüsikast tuntud kineetilist energiat ja Newtoni valemeid) ning teise, kohati olulisema, lainefüüsika reeglid. Lendõngehuvilised teadlased on avaldanud artikleid, kus ridva ja heitenööri koostöö alused on teaduslikult lahti seletatud, aga praktikas piisab, kui tunda mõningaid üldpõhimõtteid. Nendeks on (märksõnadena) ridva, heitenööri ja heite tasakaal, sujuvalt kiirenev liikumine nii ridva ja nööri „laadimisel“, stoppamine heitemomendil, kitsas heiteaas ja vasaku (vasakukäelistel parema) käe töö nöörile lisakiiruse andmine.

Edasi lugemiseks: