Moodunud jahiaastal kütiti rekordarv metskitsi ja punahirvi (1)

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala selgitas, et nii metskitsede kui ka punahirvede küttimismahu suurenemine on seotud nende liikide arvukuse suurenemisega ja vajadusega seda tõusu piirata.

Eelnenud jahihooaegadega võrreldes märksa tagasihoidlikum oli suurulukite osas huntide ja metssigade küttimine. „Kui ülemöödunud, 2017/2018 jahihooajal kütiti Eestis kokku 104 hunti, siis möödunud jahihooajal vaid 67. Hundi küttimismahtude langetamine on tingitud arvukuse langusest, mida saab seostada huntide seas laialdaselt levinud kärntõve tõttu oluliselt langenud juurdekasvu näitajatega, aga ka küttimise negatiivsete mõjudega,“ tõi välja keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialist Rauno Veeroja.

Kütitud metssigade arv on võrreldes 2015. a jahihooajal saavutatud rekordtasemega langenud ligemale seitse korda. See on tingitud sigade Aafrika katku (SAK) levikust ning osalt ka varem SAKi tõrjumiseks rakendatud intensiivsemast metssigade küttimisest. „Kütitud metssigade arvu langus võrreldes eelnenud 2017. aastaga kõikide maakondade kokkuvõttes on tingitud eeskätt metssea arvukuse langusega kaasnenud küttimismahtude langusest riigi läänepoolsetes maakondades,“ lisas Veeroja.

Väikeulukitest kütiti eelnevate aastatega võrreldes oluliselt enam šaakaleid, metskurvitsaid ja valgepõsklaglesid. Kokku kütiti 2018/2019 jahihooajal 75 šaakalit, mida on üle kahe ja poole korra enam kui eelneval kahel aastal. Šaakali küttimise suurenemist võib seostada nii šaakali arvukuse tõusu kui ka jahimeeste oskuste paranemise ja huvi suurenemisega selle liigi jahipidamisel.

Viimase kümne aasta madalaimale tasemele jäi kütitud kährikkoerte arv, mis on seostatav asurkonnas laialt levinud kärntõve ja metssigade talvise lisasöötmise olulise piiramisega kaasnenud arvukuse langusega.