ÄRA VISKA VETTE EGA MAHA! Kõige enam tekitavad ookeanireostust suitsukonid (10)

Sigarettide filtrid sisaldavad saastavaid aineid – nikotiini, pliid ja isegi arseeni. Filtrid ei lagune looduses täielikult. Vees võivad nad küll lahustuda, ent lahustuvad nad mikroplastiks, mida võib-olla silmaga ei näegi, küll aga võivad nad mikroosakestena sattuda mereloomade kõhtu ja nii omakorda inimese söögilauale.

Mittetulundusliku merekaitseorganisatsiooni Ocean Conservancy uurimistöö andmeil leidub konifiltreid maailmameres ülekaalukalt rohkem kui ühtki muud prügisorti. Konidele järgnevad ookeanirämpsu TOP 10-s toidupakendid (sh kommipaber vms), seejärel plastpudelid, pudelikorgid, poekotid, muud kilekotid, kõrred, kiirtoidu/kaasavõetava toidu pakendid, plastmassist pakendikaaned ning vahtplastist jäätmed.

Bussipeatuses maha, jalutades kraavi või teeservale visatud koni jõuab veevoolu või vihmahooga lõpuks omadega merre välja, olgu siis juba mikroosakestena või tervelt. Suitsusõbrad ei tohiks randa peesitama minnes konisid vette visata ega ka liiva sisse peita. Ühel hetkel uhub vesi, olgu siis tõusulaine või vihma näol selle ikkagi merre.

Loodusteadlane David Attenborough rääkis BBCle, et ekslikult sööb plastmassi vähemalt 180 liiki mereloomi, albatrossidest suurte vaaladeni. Loomade meeled töötavad pisut teistmoodi kui inimeste omad. Näiteks paljud algelisemad elusolendid nagu merikurgid ja plankton valivad toitu suuruse järgi. Tillukesed plastmassitükid on neile lihtsad kätte saada.

Ka võivad plastmassitükid välimuselt või kujult mereloomadele nende tavapärast toitu meenutada. Samuti juhinduvad mereelukad pigem toidu lõhnast kui väljanägemisest. Plastmassist erituv dimetüülsulfiid on merelindudele vastupandamatu lõhnaga. Mõned teadlased arvavad, et kilpkonnad ajavad vette visatud kilekotid meduusidega segamini.