Euroopa šaakal, Canis aureus moreoticus.Foto: Vida Press
Rainer Kerge 27. aprill 2019 00:01
„Siin on karvad sees! Ilus s*tt!“ kiidavad Tartu ülikooli zooloogid rõõmsalt. Ei, ärge otsige metafoore ega eufemisme. Teadlased on siiralt õnnelikud, sest teeservast leitud junn kuulub ilmselgelt kiskjale. Järelikult pole see suvaline s*tt, vaid teadustöö materjal.

„Siin on karvad sees! Ilus s*tt!“ kiidavad Tartu ülikooli zooloogid rõõmsalt. Ei, ärge otsige metafoore ega eufemisme. Teadlased on siiralt õnnelikud, sest teeservast leitud junn kuulub ilmselgelt kiskjale. Järelikult pole see suvaline s*tt, vaid teadustöö materjal.

Eelmise nädala teisipäev. Kruusateed tolmavad nagu heinaajal. Tuul on soe – justkui ei jalutakski kevadises Eestis, vaid mõnes Lindgreni raamatukeses. Isased lapsuliblikad ennustavad kollast suve (emased lapsuliblikad on märksa tuhmimad ja jäävad vähem silma), paiselehed õitsevad ning Facebookis pakuvad karulaugupiltidele konkurentsi teated stiilis: „Aasta esimene ilm, kus pidi autos palavuse pärast kliimaseadme sisse lülitama“.

Tartu ülikooli zooloogid on sel päeval välitöödel Haeskas, Matsalu lahe ääres. Eesti mandriosas Tartust väga palju kaugemale sõita ei annagi. Ekspeditsiooni eesmärk on koguda šaakali junne. Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) tellitud uuringu läbiviimiseks peaks neid korjama vähemalt 250.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon