Kalapüük
14. mai 2003, 09:36

Pärnu jõgi meelitab elektrit tootma

Pärnu jõe alamjooksul, Sindi paisust Levi kärestikuni kosuvad ideed hakata tootma rohelist elektrit. Pärnumaa keskkonnateenistuse veespetsialisti Margit Kolgi töölaual on neli ideekavandit hakata Pärnu jõele ehitama hüdroelektrijaamu, mis toodaksid keskkonnasäästlikku elektrienergiat ehk rohelist elektrit. Kui elektrijaamaehitajate unistused takistusteta rakenduksid, kerkiksid hüdroelektrijaamad Sindi paisu mõlemasse otsa, nii jõe parem- kui vasakkaldale: Torist allavoolu Hoore-Virula veskitammile ja Levi veskivaremete kohale Torist ülesvoolu.

Pärnumaa keskkonnateenistuse veespetsialisti Margit Kolgi töölaual on neli ideekavandit hakata Pärnu jõele ehitama hüdroelektrijaamu, mis toodaksid keskkonnasäästlikku elektrienergiat ehk rohelist elektrit.


Kui elektrijaamaehitajate unistused takistusteta rakenduksid, kerkiksid hüdroelektrijaamad Sindi paisu mõlemasse otsa, nii jõe parem- kui vasakkaldale: Torist allavoolu Hoore-Virula veskitammile ja Levi veskivaremete kohale Torist ülesvoolu.


Küll teeb/ei tee küllale liiga

Keskkonnainvesteeringute keskus on tellinud AS Merinilt Pärnu jõe kompleksse uuringu.


Ühest küljest peab uuring Kolgi seletuse järgi näitama, kui palju, kuhu ja millistel tehnilistel tingimustel on mõttekas Pärnu jõele hüdroelektrijaamu ehitada, et need end tasuksid. Samal ajal uuritakse jõetammide rajamist kalamajanduslikust seisukohast.


Tegu on kahe vastandliku uurimissuunaga, kus jõe energeetilised võimalused võivad osutuda avaramaks kalamajanduslikest arvestustest lähtuvatest võimalustest.


“Kalamajanduse seisukohast peaks Pärnu jõe rahule jätma ja tamme siia mitte ehitama, sest tegu on kalade kärestikuliste kudekohtade poolest rikka jõega,” ütles Kolk. “Aga reaalselt tuleb muidugi leida mõistlik kompromiss jõe hüdroenergiaks paisutamise ja kalade kudealade kaitsmise vahel.”


Kalatrepid kalalõksu taha

Tegelikkuses vajab esmajoones kordategemist Sindi tammi kalatrepp, sest see ei toimi ülesvoolu kudema kippuvatele kaladele väravana, vaid kalalõksuna.


Praegu, kalade kudeaja alguses, näeb Sindi tammiservas seistes, kuidas tuhanded kalad vahetpidamata tammi alla kogunevast veevahust välja hüppavad, et lootusetu ürituse järel voogudesse tagasi kukkuda, samal ajal kui tammi kalatrepil kalu pole.


“Kalatrepid tuleb ehitada iga Pärnu jõele kerkiva tammi juurde,” rõhutas keskkonnateenistuse kalamajanduse spetsialist Mart Arula. “Aga enne, kui Sindi paisu kalatrepp pole õigesti ümber ehitatud, pole ülesvoolu kerkivate tammide kalatreppidest kasu, sest kudekalad lihtsalt ei jõua sinna.”


Julged ettevõtjad

Sindi paremkaldale kavandab elektrijaama AS Maru, olles tellinud uue kalatrepi projekti. Kalatreppi on lubanud uuendada ka jõe vastaskaldal asuv forellipüügifirma, millel samuti elektrijaama ehitamise idee õhus.


Tori abivallavanem Heiki Haas ütles, et praegu koostatakse mõlema elektrijaama tarbeks keskkonnamõjude programmi, detailplaneeringud alles tehakse.


Levi planeeringu tellija on AS Vetla, Hoore-Virula planeeringut ootab ettevõtja Tõnis Kraav.


Hoore-Virula tammi rajamist arutas Tori vallavalitsus koos keskkonnaspetsialistide ja vallarahvaga tänavu 28. jaanuaril, Levi tammi rajamist arutatakse Toris homme.


Viimase sõna elektrijaamade ehituste kohta peavad ütlema kohalikud omavalitsused pärast detailplaneeringute avalikku arutelu, mis võib võtta kuid.



Tõnu Kann