Võõrlinnud hävitavad kalasid

Kalatoiduline merelind kormoran jõudis Eestisse 1983. aastal. 1990. aastate alguses oli lind ennast siin juba nii hästi sisse seadnud, et muutus kalurite suurimaks vaenlaseks. Praegu pesitseb Eestis üle 8900 paari kormorane ja teadlaste hinnangul püüavad nad näiteks Väinamerest välja rohkem kala kui kalurid.

Lääne-Eesti ja saarte kalurid on juba aastaid nõudnud, et kormoranid tuleks Eestist välja süüa. “Kormoran on kalurile kümme viimast aastat olnud suurim konkurent,” ütles Hiiumaa kalur Rein Raudsepp. “Küsimus on selles, kumba riik kalapüüdjana eelistab, kas võõrlinnuliiki või kalurit, kes maksab makse.”

Raudsepa hinnangul läheb Väinameres praegu kormorani saagiks 90 protsenti kalavarust. “Kui viia külast ära 16-aastased tütarlapsed, sureb küla välja. Kormoran sööb suuresti noort kala, tulemus on sama,” võrdles ta.

Kava valmib septembris

Möödunud suvel otsustas keskkonnaministeerium tellida kormoranide ohjamis- ja kaitsekorralduse kava. Ornitoloog Vilju Lillelehe ja mereinstituudi teadlase Redik Eschbaumi koostöös sai valmis 28-leheküljeline dokument, millele Eschbaum kirjutas juurde rakenduskava.

Nüüd on nii ohjamiskava kui ka selle rakenduskava keskkonnaministeeriumis kooskõlastamisel. “Ma ei näe takistust, miks ei võiks kava saada ministri allkirja septembri alguses ja rakenduda septembris,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse- spetsialist Riinu Rannap.

Elujõulise kormoranide populatsiooni säilitamiseks piisab teadlaste hinnangul 400 linnupaarist, kellest vähemalt pooled peaksid olema kaitsealadel.

Ohjamiskava aga ei määra, kui palju kormorane Eestisse peaks jääma. “Pooled peaks ikka järele jääma,” nentis Eschbaum mereinstituudist. “Probleem on ju selles, et Matsalu laiud, kus kormoran pesitseb, on reservaadistaatuses, mis tähendab, et seal on inimene võtnud endale kohustuse loodusesse mitte sekkuda.”

Jaht lubatud aasta ringi

Kalapüügialadelt tõrjumiseks näeb kava ette kormoranijahti kilomeetri raadiuses kastmõrdadest, seda 15. aprillist 15. juulini. Kalakasvatuste ümber oleks jaht lubatud aasta ringi.

Kalurit need meetmed ei rahulda. “Kui Matsallu jäävad kormoranid alles, ei ole sellest kõigest eriti kasu,” ütles kalur Raudsepp. “Ega lind ju piiri tunne, ta tegevusraadius on mitukümmend kilomeetrit.”

Eschbaumi sõnul loob kava võimaluse kormoranidega võitlemiseks. “Kui neid meetmeid korralikult ja järjepidevalt rakendada, on ka tulemusi. Aga kui lindu ei viitsita lasta, nagu ma kardan, on kasu muidugi väike,” ütles ta.

Kormoranid tekitavad hiigelkahju

Kormoranide toitumispiirkonna keskmiseks raadiuseks on 20 kilomeetrit ja täiskasvanud lind vajab ööpäevase toiduvajaduse rahuldamiseks kuni pool kilo kalu. Samas on nad võimelised ka kilose kala alla neelama.

Kormoranid võivad sukelduda sügavamale kui 20 meetrit. Nende kolooniates koguneb taimedele ja maapinnale nii palju sööbiva toimega väljaheiteid, et peaaegu kogu taimestik hukkub. Eriti suurt kahju tekitavad mustad merelinnud puudel paiknevates kolooniates, sest kormoranide pesapuud ja metsa alustaimestik on hukule määratud.

1999. aastal tarbisid kormoranid arvutuslikult juba ligikaudu poole kogu Väinamere väljapüügist (kalurid 675,9 ja kormoranid 601,9 tonni). Praeguseks on kormoranide osa veelgi kasvanud.

Kalaliigid, mida püüdsid nii kalurid kui kormoranid, olid ahven, luts, särg, räim, latikas, tint, lest jt.