Kalandusvaldkonda planeeritud toetused lähevad haridusele

Euroopa Komisjon tõi Eesti riiklikku arengukava analüüsides välja, et strateegiliselt vaatleb Eesti inimressursi arendamist küll olulisena, kuid struktuuriabi rahad on kavandatud pigem eelistama maaelu ja põllumajandust, sealhulgas kalandust, ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja.

Peaminister, rahandusminister ja keskkonnaminister otsustasid sel nädalal toimunud kohtumistel suunata 213 miljonit krooni maaelu ja põllumajanduse valdkonnast haridusse ja inimressursi arendamisse, mis on kooskõlas koalitsioonileppega, märkis rahandusministeerium.

Suure tõenäosusega võetakse 213 miljonit kalalaevade püügilt kõrvaldamise meetme arvelt. "Tegemist oleks olnud toetusega, mida Eesti riik ei ole senini rakendanud ja seetõttu oleks raha ärakasutamine olnud aeglane ja suure ebaõnnestumise riskiga," selgitas ministeerium.

Rahandusminister Tõnis Paltsu sõnul on õpetajate palgatõus ja koolimajade korrastamine hetkel olulisemad.

"Toetuseta ei jää ka kalurid, sest allesjäävate kalandustoetuste summa on ligi 100 miljonit krooni," kinnitas Palts. "Varem on Eesti kalandus pidanud üldse ilma toetusteta hakkama saama."

Raha täpne kasutamine otsustatakse valitsuse kabinetiistungil lähinädalatel pärast läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga.

Kalurite Liit avaldas reedel nördimust, et valitsus on nõustunud Euroopa Komisjoni soovitusega vähendada maaelu- ja põllumajandusele kavandatud Euroopa Liidu toetusi ligikaudu 213 miljoni krooni võrra, mis oli mõeldud kalalaevade utiliseerimiseks ja kalurite sotsiaalseteks tagatisteks.

Otsus kustutab kalurite lootused Eesti kalanduse olukorra paranemiseks peale astumist Euroopa Liitu, teatas Kalurite Liit, lisades, et ootab valitsuselt selgitusi.