Harrastuskaluritel keelatakse kala müük

(Harrastuskalapüük on ikkagi hobi ja sellega endale uhket autot ei osta.

Foto: Ülle Tamm)

Eile valitsuses arutlusel olnud uue kalapüügiseaduse eelnõuga plaanitakse harrastuskaluritel ära keelata kala müük. Sama rangelt kui müüjat, tahetakse trahvida ka ostjat – 18 000 krooniga.

“Olen keeletu,” ütles Pärnumaa rannakaluri naine Milvi ja lisas, et “mis siis talvel saab, kui tirgumehed tulevad?”

Milvit huvitas, kas ta kala mandrimehega kartuli vastu võib vahetada ja kas teda selle eest ka trahvitakse. Tema sõnul on olukord eriti jabur, sest igal talvel on jää kalureid täis, kuid inspektoreid, kes kala üle mõõdaksid, on väga harva näha.

Leiva peale pasteeti

“Kas vanainimene, kes leotab vees oma kolme võrku, ei tohi siis enam ka püütud kolme kilo ära müüa, et leiva peale pasteeti osta? Lehma ju ei pea enam keegi, sest pole võimalik lihaks müüa. Suretame kõik ära, las inimene käib toetusraha kerjamas,” lisas Milvi.

“Harrastuspüüdja ei maksa riigimakse samaväärselt kutselise püüdjaga, mistõttu ei tohiks harrastuspüük olla sissetuleku allikas,” ütles eilsel arutelul keskkonnaminister Villu Reiljan.

Kuigi trahvid on suured, ei saa keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialisti Mare Ojaranna sõnul inspektor trahvida inimest, kes talle tänaval kalaga vastu jalutab. Need harrastuskalurid, kes praegu teenivad elatist kalapüüdmise ja -müümisega, peavad registreerima ennast kutseliste kaluritena ja võivad siis oma tegevust jätkata.

“Tegelikku ülevaadet selle kohta, kui palju harrastuskalurid püüavad, meil ei ole,” ütles Ojarand. “Aga kui vaadata neid tuhandeid inimesi, kes talvel nädalavahetusel sikuskiga Pärnu lahel või Peipsil püüavad, on selge, et kahju on märkimisväärne.” Lätlased käivad tema sõnul Eestis lausa bussitäite kaupa kala püüdmas ja vaevalt keegi hakkaks oma päeva merel raiskama, kui sealt tulu ei saaks.

Harrastuskalur võib Ojaranna sõnul kala püüda oma lõbuks ja oma tarbeks, kuid tal ei ole õigust seda kala müüa, sest see on äriline tegevus, mis läheb tulumaksu alla. “Riik annab oma piiratud loodusvaru tema käsutusse niigi väikese tasu eest (kalastuskaardi maksumus), et inimene saaks oma vaba aega veeta temale meelepärasel viisil.”

Ojaranna sõnul peab inspektor tabama inimesed kohapeal kala käest kätte üleandmisel ja raha vastuvõtmisel ja selle ka fikseerima.

“Seadusemuudatusega saavutatakse vaid seda, et kala läheb põranda alla tagasi,” ütles Eesti Kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi ja lisas, et “kui riik ei suuda kalapüüki kontrollida, siis ärakeelamine ei ole väljapääs.”

Maksud saadi kätte

Noormägi on rääkinud maksuameti ja keskkonnaministeeriumi töötajatega, et kui ligi kolm aastat tagasi hakati kontrollima kala esmakokkuostu kviitungeid, legaliseeriti sellega ligi 60 protsenti kalaturust. Tänu sellele maksti riigile ära ka kõik vastavad maksud.

Kogu see saavutus nullitakse Noormägi arvates uue seadusega ära ja sellest ka kalaliidu negatiivne suhtumine seadusemuudatusse. Harrastuskalurid ja piiratud püügiõigusega kalurid püüavad kala samades kogustes edasi ja müüvad seda siis mustalt, sest nõudmine ületab pakkumise.

Kui Noormägi küsis keskkonnainspektsioonilt andmeid rikkumiste kohta, siis selgus, et valdav enamik rikkumisi oli toime pandud kutseliste kalurite poolt. Teiseks pole tema arvates analüüsitud seda, mis juhtub pärast selle seadusemuudatuse vastuvõttu. “On tunne, et poetakse kõva populistliku loosungi taha – hoiame loodust ja keelame ära,” lisas Noormägi.

“Me ei karda musta turu tekkimist,” ütles Eesti Kalurite Liidu tegevdirektor Toivo Orgusaar ja lisas, et “meri ei suuda anda elatist kõigile, kes seal praegu kala püüavad.”

Vaja väikest ahvenat

Kalurite liit saab Orgusaare sõnul aru, et töötlejad vajavad EL-i turu jaoks väiksemat ahvenat, millega harrastuskalurid neid varustavad. Kui lubada väiksemaid kalu püüda ka kutselistel kaluritel, toovad nad randa sama kala, kuid ehk veidi teisel ajal.

Lahendus on kalurite liidu arvates selles, kui piiritleda ära need, kellele see on ärieesmärgiks ja kellele pere tarbeks. Kutseliste kalurite arv võiks jääda samale tasemele, kui see oli enne Eesti iseseisvumist – 1500 kuni 2000 piirile.

Kalurite liit sooviks, et ka kõik piiratud püügiõigusega kalurid oleksid harrastajate klassis. Siis ei paneks kalamees naabrinaisele või turistile pakkumise asemel lubatud kolme võrgu asemel vette 10 või 20 võrku ega müüks kala kokkuostjale.

Kahjumäärade kehtestamisel ei ole aluseks võetud kala turuväärtust, mida on kaitstavate liikide puhul võimatu määrata.

Eelnõus on pakutud kehtestada järgmised kahjumäärad nimekirjas toodud kalade isendi kohta: tuura, säga, harjuse ja tõugjase eest 3000 krooni; lõhe eest 1500 krooni; angerja, meri- ja jõeforelli eest 300 krooni. Rääbise puhul tuleb tasuda 75 krooni kilogrammi eest ja ülejäänud kalade eest tuleb maksta 50-150 krooni või kahekordne