Kalapüük
3. oktoober 2003, 08:46

Kalavaru rannikumeres pole lõpmatu

Pärnumaal on pikk rannajoon, head kudealad rannikumeres ja paljudes suubuvates jõgedes, rannakülade pikaaegne kalapüügitraditsioon ja kogemus, kalavarude kunstliku taastootmise kogemus, soodne turg. Põhilised töönduslikku tähtsust omavad kalaliigid rannikumeres on räim, koha, ahven, vimb, särg. Viimastel aastatel on suurenenud karpkala-, hõbekogre- ja angerjasaak, on hakanud kasvama tänu mitmeaastasele asustamisele ka haugi ja merisiia väljapüük.

Põhilised töönduslikku tähtsust omavad kalaliigid rannikumeres on räim, koha, ahven, vimb, särg. Viimastel aastatel on suurenenud karpkala-, hõbekogre- ja angerjasaak, on hakanud kasvama tänu mitmeaastasele asustamisele ka haugi ja merisiia väljapüük. Taastub vahepeal kadunud meritindivaru. Taastumas on kohavarud.

Üks põhjus, miks aeg-ajalt üks või teine kalaliik ohtu satub, on liiga intensiivne kalapüük, mille omakorda põhjustab Eesti liberaalseim kalapüügiseadus Euroopas.

Kümne aasta jooksul on Pärnumaal suurenenud püüdjate arv kutselise kalapüügi vahenditega 501-lt 1993. aastal 716ni 2002. aastal (vt lisatud diagrammi).

Räimevaru on stabiilne

Liivi lahe räimevaru stabiilne seis on võimaldanud rannikumeres kasutatavate seisevnootade arvu järk-järgult suurendada 80-lt 1993. aastal 175ni 2001. aastal. See arv on püsinud tänaseni.

Rannakalanduses 90 protsenti kogusaagist moodustabki räim. Räimesaak on kümne aasta jooksul püsinud stabiilsena, ulatudes 4900 tonnist 1992. aastal kuni 10 677 tonnini 2001. aastal. Tänavu kujuneb saak veelgi suuremaks. Kogu räimest 77 protsenti püüti 2002. aastal Pärnu lahest ja selle lähikonnast.

Väljapüügi mahult järgneb räimele ahven. Pärast kaheksa-aastast intervalli saavutas ahven taas kõrgpunkti 2002. aastal - 427 tonni, eelmine kõrgpunkt oli 1994. aastal - 457 tonni. Ahvenavarude kasvu on soodustanud kindlasti alammõõdu kehtestamine 1999. aastal.

Kohapüük saavutas kõrgpunkti 1993. aastal - 416 tonni. Korraks tõusis saak veel 1996. aastal 317 tonnini, pärast seda algas järjekindel langus. Varude struktuuris saavutas valdava koha alamõõduline kala. Väljapüügis vähenesid koha keskmine vanus, pikkus ja mass. Varud kaotasid loodusliku taastootmise võime.

Kohapüügi täielik keeld kehtestati 2000. aastal ja see kestis kolm aastat. Kohavarude loodusliku taastootmise toetamiseks asetatakse igal aastal merre kunstkoelmuid. Kohapüük taasavati tänavu.

Üks rannikumere tähtis püügiobjekt, kuid siseturu jaoks, on vimb. Püügitulemuste järgi hinnates on vimmavarud olnud stabiilsed. Aastas püütakse 100 tonni ümber.

Varud muutuvad

Pikaajalise seire tulemused näitavad, et kalavarude liigilises koosseisus on toimunud märgatavad muudatused. Väljapüügis on stabiilsena püsinud räime-, ahvena-, lesta-, vimma- ja särjesaak, kusjuures ahvenavarud on kõrgseisus. Kümme aastat tagasi oli meritint täielikult kadunud, kadumas olid haugi- ja poolsiirdesiiavarud. Kalastikus puudusid hõbekoger, karp, tuulehaug, meriforell. Vähenenud on säina- ja lõhevarud.

Rakendatud meetmete (piirangud, kudealade taastamine ja laiendamine, kunstlik taastootmine, asustamine jne) tulemusel on hakanud kasvama haugi- ja merisiiavarud.

Taasavatud on kohapüük. Kasvanud on ka angerja väljapüük, saavutades kõrgpunkti, 6,4 tonni, 1999. aastal ja püsides viimased aastad stabiilselt viie-kuue tonni piires. Töönduslikku tähtsust omavate uute liikidena on väljapüüki tulnud karp, hõbekoger, tuulehaug. Nende kalade märkimisväärne kogus ilmus saakidesse alles 1999. aastal.

Kiiresti on kasvanud meritindivarud. Kui 1993. aastal püüti 1,1 tonni, siis 1999. aastal 56 tonni, 2001. aastal 114 tonni ja tänavu juba 164 tonni.

Suurem osa töönduslikku tähtsust omavatest kalaliikidest on levinud kogu Pärnumaa rannikumeres. Nendeks on räim, ahven, särg, nurg, vimb, angerjas. Mõne kalaliigi paiknemistihedus on aga muutunud.

Nii on räim peaaegu kadunud Väinamerega külgnevast Liivi lahe osast. Vimba esineb minimaalselt Tõstamaalt Läänemaa poole. Osa kalaliikide juures on selgelt eristatavad piirkondlikud levialad. Haug esineb valdavalt Kavarust Virtsu pool, kus püütakse välja 60 protsenti haugi kogusaagist. Levikuala on muutnud säinas.

Kui varem püüti suur osa välja ka Rannametsa ja Häädemeeste kandis, siis nüüd on sealt säinas kadunud ja põhiline levikuala on Tõstamaalt Läänemaa poole, kust saadakse 72 protsenti säina kogusaagist. Vaid lõhe puhul võib täheldada levikusuunda Pärnu lahest Läti piirini.

Mart Arula, Pärnumaa keskkonnateenistuse kalanduse peaspetsialist