Seadusemuudatus päästab kalurid püügiõiguse tasu maksmisest

Kuna püügiõiguse tasud on seni laekunud keskkonnainvesteeringute keskuse eelarvesse, peab keskus seetõttu kalavarude taastootmise projekte koomale tõmbama.

Eesti kalurid on seni pidanud kalapüügiõiguse eest riigile maksma – põhimõtteliselt samamoodi nagu kaevandajad maavarade eest. Aga kui riigikogu kiidab heaks kalapüügiseaduse muudatuse, saavad kutselised kalurid tuleval aastal sellest kohustusest priiks. Kalapüügiõiguse eest enam maksta ei tule, erandiks jääb vaid kaugpüük ja angerjapüük.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul on muudatus tingitud Euroopa Liiduga ühinemisest. Enamikes Euroopa Liidu liikmesmaades kalurid püügiõiguse eest maksma ei pea.

“Kalapüügiõiguse eest tasu võtmise korral oleksid Eesti kalurid lisamaksu all ja konkurentsis natuke halvemas olukorras [kui Euroopa Liidu kalurid],” ütles Soome.

Kutselised kalurid on seni kalapüügiõiguse eest Läänemerel ja sisevetes maksnud aastas ühtekokku ligi 10 miljonit krooni, mis on laekunud keskkonnainvesteeringute keskuse eelarvesse. Nüüd jäävad need rahad saamata.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul tuleb seetõttu mõningaid kalavarude taastootmise projekte ülejärgmisel aastal ilmselt koomale tõmmata, seda eriti merisiigade ja –forellide osas. Samas avaldas Soome lootust, et kalavarude taastootmise eest hakkavad senisest rohkem hea seisma kalurid ise.

“Riik ei pea tegelema kalavarude taastootmisega püügi eesmärgil,” ütles Soome. “Riik jätkab kalavarude taastootmist neis veekogudes, kus sel on looduslik eesmärk varude halva olukorra tõttu.”

Endise keskkonnaministri Heiki Kranichi sõnul teeb kava kaotada kalapüügitasud teda murelikuks.

“Kalavarud on samasugune riiklik ressurss nagu põlevkivi ja muud maavarad,” ütles Kranich. “Seadusmuudatuste elluviimisel saab teatud piiratud seltskond riigilt kingituseks õiguse kasutada riigile kuuluvat ressurssi tasuta. Ma ei imestaks, kui ühe riikliku ressursi maksust vabastamise järel alustaks intensiivset lobbytööd Eesti Põlevkivi, et tühistada ka põlevkivi kaevandamisõiguse tasu.”