Kalapüük
22. oktoober 2003, 07:58

Saaremaa kalurid tabasid harulduse kala

Erakordselt suurte uimedega noakala jäi Harilaiul võrku siiapüügil Praegu hoiavad kalurid Eesti vete haruldast külalist sügavkülmas(Omapärast nugakala uurivad Tartu Ülikooli mereinstituudi teadur Redik Eschbaum (vasakul) ja kalur Toomas Selberg. Foto: Toomas Harjus, Meie Maa)Kihelkonnas Haagi lõukas Harilaiu külje all kolme kaluri võrku jäänud omapärasele kalale ei osanud keegi algul nime anda. “Vaatasime, et siig, aga uimed olid tal liiga pikad,” rääkis kalur Toomas Selberg.

(Omapärast nugakala uurivad Tartu Ülikooli mereinstituudi teadur Redik Eschbaum (vasakul) ja kalur Toomas Selberg.

Foto: Toomas Harjus, Meie Maa)

Kihelkonnas Haagi lõukas Harilaiu külje all kolme kaluri võrku jäänud omapärasele kalale ei osanud keegi algul nime anda. “Vaatasime, et siig, aga uimed olid tal liiga pikad,” rääkis kalur Toomas Selberg. “Sellist kala ei ole Kihelkonnas keegi enne näinud.”

Hülged hammustasid

Väärtuslikku leidu säilitavad kalurid praegu sügavkülmas. 40 sentimeetri pikkune ja 800 grammi raskune kala jäi siiavõrku kõigest poole meetri sügavusel vees. Ilmselt oli kala hülge käest hammustada saanud, sest külgedel olid vastavad jäljed. Üsna leiukoha lähedal asub hallhüljeste kaitseks loodud Laevarahu reservaat.

Viidumäe looduskaitseala asedirektor Tõnu Talvi tuvastas haruldases leius nugakala.

Nugakala võib kasvada kuni 60 sentimeetri pikkuseks ja kahe kilogrammi raskuseks. Kala on külgedelt tugevalt kokkusurutud, noakujuline, iseloomulikud on pikad tiibjad rinnauimed. “Sellest ka Kihelkonna kalurite kirjeldus telefoni teel kui püütud lendkalast,” ütles Talvi.

Tartu Ülikooli mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa lisas, et väga haruldane see leid ei ole, teadlased on igal aastal seirepüükidelt mõne sellise kätte saanud.

Eestis on nugakala juhuslikult püütud Soome lahest, Väinamerest, Matsalu ja Pärnu lahest, Saaremaa lõunaranniku vetest.

Targad kalurid

Kokku on Eestis läbi aegade registreeritud kuni paarküm-mend noakala leidu, sealjuures soojematel suvedel nagu näiteks 1946. ja 1995. a, on püügijuhte olnud sagedamini.

Talvi rääkis, et kuna kala oli vigastatud, polnud tema tagasi vette laskmisel mõtet. “Püüdjaid tuleb kiita kiire teavitamise eest,” sõnas ta. “Just kildudena kogunebki igapäevaselt oluline teave meie looduse kohta.”

Väheväärtuslik söögikala nugakala Eestis looduskaitse all ei ole, rahvusvahelisse Punasesse Raamatusse on ta kantud määratlemata ehk puudulikult tuntud liikide kategooriasse.

Nugakala elab meres reeglina suuremate jõgede suudmete läheduses. Kala on enam levinud Läänemere lõunaosas, Mustas, Aasovi, Kaspia ja Araali meres.

Haruldused Eesti vetes

Kolm aastat tagasi püüdsid saarlased võrguga merest meetripikkuse ja üle 13 kilo kaaluva Atlandi tuura.

1996. aastal leidsid Muhu kalurid oma võrgust Eesti suurima, 2,9 meetrit pika ja ligi 130 kilo kaaluva tuura.

Eestis levinud võõrliikidest on tuntumad vill-käppkrabi, vikerforell, hõbekoger ja karpkala. Hiinast pärit kuni 30 sentimeetri pikkust villkäppkrabi püütakse Saaremaa läänepoolsetest vetest välja umbes sadakond tükki aastas. Võõrliigina ta Eestis ei paljune, siia satub laevade ballastveega, mida kasutatakse laevade süvise muutmiseks.

Haruldaseks leiuks Eesti vetest võib pidada ka merest leitud rääbist, mida teadlased eelmisel aastal Käsmu lähedal püüdmas käinud. Seni on Eesti rääbist Peipsist püütud.