Harrastajate kalamüügikeeld viis kokkuostu põranda alla
Kalafileerimisfirmade juhid aga ennustavad, et sügisel on nad sunnitud osa inimesi koondama, sest talvel on tirgutajate püütud ahven olnud neile põhiline tooraine.
Kalatööstus pahandab
AS Pärnu Lahe juhataja Ott Sool ütles, et järelemõtlematu seadusemuudatus nullib kiiresti Eesti kalatöötlejate aastatepikkuse tööga hõivatud positsiooni Euroopa turul.
“Suutsime muutuda läänes soovitud partneriks eelkõige just tänu sellele, et varustasime neid tõrgeteta värske ahvenafileega talvel, mil sellest on sealsel turul suur puudus. Nüüd ei suuda meie Euroopa partnerid kuidagi mõista müügikeelu kehtestanud ametnike mõtteviisi,” rääkis Sool.
Et toorainet on kuigipalju varuks ja ees seisab kevadine suurpüügi hooaeg, ei hakka Pärnu Laht inimesi päevapealt koondama. Kuid kui midagi ei muutu, tuleb sügisel küll töötajate arvu vähendada, nentis Sool.
AS Japsi juhataja Arved Soovik kinnitas, et tuleviku pärast tunnevad muret kõik kalatöötlejad. Eelkõige on närvis firmade töötajad, kes ei tea, mis neist saab ja kas nad sügisest töötute arvu ei kasvata.
Eesti kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi ütles, et läbimõtlemata seadus toob kalandusele ainult kahju. Ta ennustas, et harrastuskalastajad püüavad kala edasi samades kogustes ning nende saak ostetakse seadust eirates “mustalt kokku”.
Mustalt kokkuostetud kala pestakse riiulifirmade kaudu puhtaks ning lõpuks jõuab see Eestis registreeritud 93 kalatöötlejafirmassegi, kuna kala kui tooraine nõudlus ületab pakkumise mitu korda.
Kalapüügiseadus ja tema alamaktid on pidevalt muutunud ning koosmõjus muu sektorit mõjutava seadusandlusega valitseb kalanduses ebastabiilne majanduskeskkond, mis pidurdab tervikuna Eesti kalanduse arengut, leidis Noormägi.
Klubid kaovad
Et kalapüügitasu maksmiseks pole vaja muud kui teha pangaülekanne, kaotasid oma funktsiooni kalastajate klubid, mis seni kalastuskaarte väljastasid ning selle eest saadavast teenustasust ja liikmemaksudest end ära majandasid. Kalastajate Pärnu klubi esimees Arvo Pajusalu ütles, et klubi on sunnitud peagi uksed kinni panema nagu mitu teist Eesti klubi.
“Kui klubi liikmeile õpetati kalapüügieetikat ja tutvustati kalapüügieeskirja, siis paistab, et nüüd pole seda enam kellelegi vaja. Kalapüügimaksu äramaksnu ei tunne tihtipeale isegi kalu, mida püüab, rääkimata keeluaegadest ja alammõõtudest kinnipidamisest,” rääkis Pajusalu.
Ehkki seadusemuudatuse põhieesmärk olevat kalaressursi kaitse ja püüdjate arvu vähendamine, ei muuda see tegelikus elus midagi, arvas Pajusalu.
Lätlased jätkavad
Kui osa kohalikke ja Tallinnast pärit harrastuskalastajaid on kolinud Pärnu jõele, mis mõnel päeval lausa mustab meestest, siis lätlaste tirgutamisharjumust pole seadusemuudatus esialgu pärssinud.
Üleeile lugesid inspektorid rannikul kalastajate autosid 40 ringis. Eile loendas kalurite ühingu esimees Arne Taggo Lius paarkümmend autot, mis otse merele, püügipaikadele lähemale olid sõitnud.
Taggo hinnangul on see talutav, nädalavahetustel aga kasvab kalastajate arv märgatavalt. Üks kalastajate auto sõitis jääprakku, kuid õnneks ei vajunud masin läbi jää ja saadi järgmisel päeval kätte.
Pärnu piirivalvepiirkonna ülem Alvar Vallau ütles, et läti kalastajate sõitmisel Eestisse pole pärast 1. märtsit, mil kala müügikeeld kehtima hakkas, muutust märgata. Eriti suur on kalale tulijate hulk reedeti ja laupäeviti.
Vallau nentis, et märtsi esimestel päevadel viidi püütud kala Eestist küll senisest rohkem välja, sest kuni kolm kilogrammi kala võib üle piiri viia maksuvabalt. Kuid pilt muutus kiiresti.
Kolmapäeval näiteks sõitis üle piiri koju 19 kalameest ja neil oli kaasas kokku kolm kilo ahvenat. Vallau arvates polnud tegemist kehva kalasaagi, vaid tõendusega, et ülejäänud kalad õnnestus meestel keelust hoolimata kokkuostjaile maha müüa.
Inspektsioonil kiired päevad
Pärnumaa keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Hillar Jõõts ütles, et inspektorid käivad nüüd kalastajaid pidevalt kontrollimas ja on loata püüdjaid tabanud juba paarsada, alamõõdulise ahvena püüdmisega on vahele jäänud paarkümmend.
Jõõtsi sõnade kohaselt muutus pilt päevapealt, kohe 1. märtsist, kui rannast kadusid tirgutajaid merelt ootavad kokkuostjad. See ei tähenda, et kusagil nurga taga kokkuostu ei toimu. Esimese kahe nädalaga ongi tabatud kaks “musta” kokkuostjat, üks neist politsei abiga.
Andres Mets
Kommentaarid (0)