Kalapüük
16. märts 2004, 12:33

Reedel, 12. märtsil asutati sihtasutus Eesti Forell

Eesti lõhelistel tulemas paremad ajad. Reedel, 12. märtsil asutati sihtasutus Eesti Forell eesmärgiga aidata kaasa Eesti lõheliste elupaigaks olevate veekogude sobiva ökoloogilise seisundi saavutamisele ja lõheliste looduslike asurkondade elujõulisuse suurenemisele.

Reedel, 12. märtsil asutati sihtasutus Eesti Forell eesmärgiga aidata kaasa Eesti lõheliste elupaigaks olevate veekogude sobiva ökoloogilise seisundi saavutamisele ja lõheliste looduslike asurkondade elujõulisuse suurenemisele.

Juhatuse liikme Raul Pihu sõnul on üheks ülesandeks, millega kohe tööd alustatakse, jõeforelli sugukarjade loomine. See on tähtis, et suurendada forelli arvukust Eesti jõgedes ja säilitada asurkondade geneetilist algupära.

Oluline on ka sportlike püügivõimaluste parandamine ning kalade kaitsmine rööv- ja ülepüügi eest. Kaasa tahetakse rääkida veekogusid ja kalapüüki käsitleva seadusandluse parandamisel.

Inimtegevuse tagajärjel toimunud lõheliste kudekohtade vähenemine ja elutingimuste halvenemine koos pideva röövpüügiga on viinud nii jõe- ja meriforelli kui lõhe asurkondade arvukuse madalseisu, millest väljatulekus ei piisa üksnes kalakasvanduste tehtavast tööst. Nii näiteks on Järvamaa jõgedes forelli hulk püügistatistika andmetel kahanenud vähemalt 3 korda ainuüksi viimase 10 aasta jooksul. Lõhe saagikus on tänu Põlula riiklikule kalakasvatusele küll tõusnud, ent endiselt on loodusliku taastootmise määr väga väike.

Eesti Põllumajandusülikooli kalateadlase, Tiit Paaveri sõnul, on see igati kiiduväärt ettevõtmine, mis, sekundeerides riigi jõupingutustele, aitab ehk tõepoolest meie vääriskalade olukorda parandada.

“SA Eesti Forelli asutajad on end varasema tööga näiteks jõeforelli hüvanguks juba tõestanud. Samuti pole kahtlustki püstitatud eesmärkide õigsuses ja vajalikkuses. Usun, et Eesti Forelli tegemistest sünnib tõhus abi ja forellid, lõhed ning harjused jäävad kaunistama Eesti veekogude kalastikku ning nende sportlik püük hakkab omama üha suuremat tähtsust vaba aja sisustajana,” lausus Paaver.

Eesti Forelli asutajateks on 18, harrastuskalastajate hulgas tuntud, inimest. Teiste seas ihtüoloogid Rein Järvekülg ja Meelis Tambets ning mitmed Järvamaal juba aastaid forellipopulatsioonide parema käekäigu eest hoolitsenud mehed. Asutajad – Raul Pihu, Rein Järvekülg, Marko Soom, Ahti Laasik, Avo Veermäe, Meelis Tambets Tartust; Sven Kilusk, Jaanus Kodar, Tauno Jürgenstein, Tanel Moora Tallinnast; Kalle Kroon, Enn Treufeldt, Kaido Krass Paidest; Jarko Jaadla, Tanel Ingi, Mikk Merila Viljandist; Heiki Ruberg Lääne-Virumaalt ja Ares Moor Jõgevamaalt – usuvad, et neil õnnestub Eesti Forelli tegemistesse kaasata ka kõiki teisi aatelisi inimesi, kellele kalarikkad veekogud ja rikkumata loodus korda lähevad.

Lisainfo:

Tauno Jürgenstein

juhatuse esimees

566 08 454

[email protected]

Raul Pihu

juhatuse liige

534 16 358

[email protected]