Kalapüük
21. aprill 2004, 08:31

Rae paisjärv jooksis veest tühjaks

Esmaspäeva hommikuks jooksis veest tühjaks 11,2 hektari suurune Laiksaare metskonnas asuv Rae paisjärv ning kogu järve maa-ala muutus mudaväljakuks. Laiksaare metsaülem Heiki Ärm ütles, et järvelähedase talu elanikud helistasid talle esmaspäeval kell seitse hommikul ja teatasid, et järv on tühjaks jooksnud. “Proovisime päästa, mis veel päästa andis,” rääkis Ärm.

Laiksaare metsaülem Heiki Ärm ütles, et järvelähedase talu elanikud helistasid talle esmaspäeval kell seitse hommikul ja teatasid, et järv on tühjaks jooksnud.

“Proovisime päästa, mis veel päästa andis,” rääkis Ärm.

Suurem osa järve kaladest läks koos vee ja mudaga allavoolu. Metskonna mehed püüdsid kahvadega lähedal asuvasse järve ümberasustamiseks paarkümmend suurt, üle kümnekilost karpkala, paar-kolmkümmend linaskit ja lisaks kokri.

Teade järve tühjaks jooksmisest levis kulutulena ja pannikala ihaldajaid vooris kohale üksjagu. Veel pärastlõunal, kui fotograafiga kohal käisime, proovisid kahvamehed paisust allavoolu võtta, mis võtta annab, aga ukerdamise peale said vaid paar linaskit ja hõbekokre.

“Hiljaks jäime,” kirusid mehed.

Lüüsi läbimisel said paljud kalad siiski viga ning uimaseid ja pärast veetulva kuivale jäänud kalu leiti oja kallastelt tükk maad allavoolu eilegi.

Poistelegi oli asi huvitav ning nad üritasid mudast kätte saada mis veel võimalik. Ehkki neil olid jalas kummisäärikud, olid poisid rinnust saadik mudased ja saagiks mõni kalapoeg ning üks väike jõevähk.

Vee kadumine tähendas katastroofi järve elanikele: unistena ronisid kaldal kärnkonnad, suurtele järvekarpidele on vee pikaks ajaks kadumine hukatuslik, rääkimata teistest vee-asukatest.

Hämmeldunult tiirutasid endise järve kohal pardid, jälgede järgi otsustades olid kopradki käinud vaatamas, kuhu vesi kadus.

Ärm rääkis, et õnnetuse põhjustas 1972. aastal ehitatud tammi vee äravoolu regulaator, mis aja jooksul oli läbi roostetanud. Et see kaua enam vastu ei pea, oli varemgi palja silmaga näha. Regulaatori kordategemiseks aga oleks pidanud niikuinii järvest vee maha laskma…

Riigimetsa majandamise keskusel on järve äärde kujundatud kena puhkeala telkimisvõimaluse ja kopravaatlustorniga. Puhkeala on suviti väga populaarne, ehkki supluskohad nõuaksid mudast puhastamist. Vähemalt viimase töö saaks Ärmi arvates nüüd lihtsamini ära teha.

Eile arutasidki metsamehed keskkonnateenistuse kalanduse peaspetsialisti Mart Arulaga, mida ja kui kiiresti on võimalik ette võtta, kui palju see maksma läheb ja kuidas tööd rahastada.

Kuni ametnikud kapitaalsemat lahendust otsisid, proovisid ettevõtlikumad mehed lüüsi suud hädalahendusena plankudega katta. Sellest oli abi.

Plangud pidasid ning eile oli vesi tänu oja juurdevoolule tõusnud taas madalseisust üle meetri võrra kõrgemaks.

Andres Mets

[email protected]