Kanadas mõrvatakse tuhandeid hülgepoegi

Prognooside kohaselt tapavad Kanada kalamehed mai lõpuni kestva hooaja vältel ligikaudu 350 000 hülgepoega. Kuigi valitsus on keelanud alla 12 päeva vanuste hülgepoegade tapmise, on riik taas kord sattunud keskkonnakaitsjate kriitikarahe alla.

Hülgepoegadele nende valge karvkatte pärast massiline jahipidamine taandus Kanadas rahvusvahelise hukkamõistu tõttu 25 aastat tagasi, kui avalikkuse ette jõudsid õudustäratavad pildid hülgepoegi kaigastega peksvatest jahimeestest.

Viimase kuue aasta jooksul on hülgejaht taas populaarsust koguma hakanud ning eilseks oodati hülgejahist osa võtma umbkaudu 25 000 kalameest ning 150 kalatraalerit, vahendab CNN. Kuigi paljud riigid on keelustanud Kanada hülgetööstuse toodangu sisseveo, teenisid hülgetööstused eelmisel aastal umbes 15 miljonit dollarit.

Rahvusvaheline surve

USA keelas hülgetoodete impordi juba 1972. aastal ning kümne aasta pärast kehtestas sarnase keelu Euroopa Liit, kes lõpetas kõige väiksemate hülgebeebide valgest karvkattest saadud karusnaha sisseveo.

Rahvusvahelise surve tulemusena vähendas Kanada tollal hülgejahtimise kvoote 15 000 loomani aastas, kuid karusnaha populaarsuse kasvuga on elavnenud ka hülgejaht. Mullu tõstis Kanada taas hülgejahi kvoote, andes loa järgmise kolme aasta jooksul tappa miljon hüljest.

Kanada valitsus kinnitab, et grööni hülged ei kuulu ohustatud liikide hulka. Ottawa sõnul on Atlandi ookeani põhjaosas elavad 5,2 miljonit grööni hüljest süüdi tursavarude vähenemises, samuti olevat hüljeste küttimine kohaliku majanduselu seisukohalt äärmiselt tähtis.

Väidetavalt järgitakse sellel aastal hüljeste jahtimisel ka senisest karmimat regulatsiooni ning enamik hüljestest lastakse maha, mitte ei taota kaigastega surnuks nagu varemalt. Kanada föderaalvalitsuse õigustustele vaatamata on tänavune hülgetapuaktsioon saanud keskkonnaaktivistide terava hukkamõistu osaliseks.

Muu hulgas kritiseerivad loomakaitsjad primitiivseid vahendeid, mida hüljeste tapmiseks endiselt kasutatakse: keskkonnaaktivistide hinnangul kasutavad kalamehed paljudel juhtudel veel tänapäevalgi teravate metallotstega puuteibaid.

Samuti ei ole hülged keskkonnakaitsjate sõnul süüdi tursavarude vähenemises – turskade arvukuse kahanemises on väidetavalt süüdi hoopis Kanada kehv kalapüügi organiseerimine, mitte hüljeste hea isu.

Rahvusvahelise Loomade Heaolu Fondi (IFAW) esindajate sõnul eiravad jahimehed valitsuse kehtestatud humaanseid jahireegleid. «Me nägime ja filmisime jahimehi, kes nülgisid elusaid hülgeid otse meie silme all,» kinnitas IFAWi aktivist Rebecca Aldworth uudisteagentuurile Reuters.

Ärge reisige Kanadasse

«Me nägime elusaid ja teadvusel olevaid hülgeid, keda lohistati laevahaakide otsas üle jää, me nägime hunnikute viisi surnud ja surevaid hülgeid, see oli tõesti õudne,» rääkis Rebecca Aldworth.

USAs asuv aktivistide grupp Humaanne Ühiskond avaldab hülgejahi vastu protestimiseks Ameerika tähtsamates ajalehtedes leheküljesuuruseid reklaame, mis kutsuvad turiste üles Kanadasse mitte reisima. Kanada turismiameti esindaja tunnistas eelmisel nädalal, et võimalike tagasilöökide suhtes Kanada turismile ollakse valvel.

Siiski ei ole tänavused keskkonnakaitsjate protestid nii agarad kui varasematel aastatel. Protestides ei osale näiteks üks tuntumaid rahvusvahelisi keskkonnaorganisatsioone Greenpeace, kes on hüljeste asemel keskendunud geneetiliselt muudetud toiduainete ning kliimamuutuste vastu võitlemisele.

Samuti ei osale hülgekaitsmises Prantsuse näitlejatar ja loomakaitseaktivist Brigitte Bardot, kes 1970. aastatel lendas Kanada jääväljadele, et jahimehi takistada.