Kalapüük
24. mai 2004, 12:19

Liivi lahel räimevaru säilitamiseks eristaatus

Eesti Euroopa Liiduga ühinemisel sai meie üks olulisi räimepüügipiirkondi, Liivi laht eristaatuse. Räimevaru jätkusuutlikkuse säilitamiseks selles piirkonnas võeti vastu rida kaitsemeetmeid. Muu hulgas on räimepüügile kehtestatud kogu lubatav püügivõimsus 2000-2001 aasta tasemel (laevastiku suurus peamasina võimsuse järgi kW-des) ja siitpeale püügivõimsust enam suurendada ei saa.

Euroopa Liidu ühinemislepingu II osa 7. peatükis on need meetmed kirja pandud tehniliste kohandustena kui räimevaru kaitsemeetmed Liivi lahes.

Sel alal kala püüdvate laevade mootorivõimsus ei tohi ületada 221 kW.

Kohustus on koostada lahel kala püüdvate laevade nimekiri. Samad tingimused puudutavad ka Läti kalalaevu.

Sellest tulenevalt saavad Liivi lahel püüda vaid selles piirkonnas eelnevalt püügil olnud riikide laevad * üksnes Eesti ja Läti laevad. Ilma Euroopa Liidu ühinemislepingus sätestatud kitsendusteta oleks Liivi lahele kehtinud ülejäänud EL vetega samasugune juurdepääsusüsteem, mille kohaselt oleksid teiste liikmesriikide laevad võinud tulla püüdma vetesse, mis jäävad väljapoole Eesti ja Läti 12-miili

territoriaalvett.

Brüsselisse edastatud Eesti laevade nimekirjas on 35 laeva üldpikkusega 15 * 27 meetrit ning 273 kalapaati pikkusega 12 meetrit ja vähem, mille püügivõimsus on ühtekokku 14 733 kW. Uusi aluseid tohib püügile tuua selle püügivõimsuse piires, mis tähendab uue laeva lülitamist nimekirja vana sealt kustutades.

Samal ajal suurenes Euroopa Liiduga liitumise järel veeala, kus Eesti laevad Liivi lahel räime püüda tohivad, kuna 1. maist 2004 muutus Läti kalastusvöönd Liivi lahes Euroopa Liidu ühiseks kalastusvööndiks, kus Eesti laevad võivad kala püüda.

Lisateave:

Ain Soome, kalavarude osakonna juhataja

6604 543;051 20430

Enno Kobakene, kalavarude osakonna peaspetsialist

6604 577;