Liivi laht jääb eestlastele ja lätlastele
Ühtlasi tähendab ELiga liitumine Eesti ja Läti aastatetaguse kalariiu lõppemist. Oli ju Tiit Vähi valitsus 12. juulil 1996 sõlminud toonase Läti valitsusega merepiirilepingu, millega Eesti kaotas 578 ruutkilomeetrit püügivett, sealhulgas poole kalarikkast “Ruhnu august”. Lepingu järgi jäi Eesti merepiir 12 miili kaugusele Ruhnu saarest ja Eesti jäi vastupidiselt Lätile ilma majandusvööndist.
Nüüd tohivad Eesti kalurid püüda taas kala oma vanadel traditsioonilistel püügialadel, sest Läti majandusvöönd Liivi lahes muutus ELi ühiseks kalastusvööndiks. “Ühtlasi tähendab see aastaid kestnud räimesõja lõppu Eesti ja Läti vahel,” sõnas Eesti Kalurite Liidu tegevdirektor Toivo Orgusaar.
Ilma eristaatuseta oleks pärast 1. maid võinud Liivi lahte, väljapoole Eesti ja Läti 12miilist territoriaalvett, tulla kala püüdma ka teiste liikmesriikide Läänemere kalalaevad. Nüüd see nii pole. Ühinemislepingus sätestatud kitsenduste järgi tohivad Liivi lahes püüda ainult need Eesti ja Läti kalatraalerid, mille mootori võimsus ei ületa 221 kW. Brüsselisse esitatud Eesti laevade nimekirjas on 35 traallaeva ja 275 kalapaati, mille püügivõimsus on kokku 14 733 kW. “Uusi aluseid saab Liivi lahte püügile tuua ainult laevu nimekirjas vahetades,” ütles Orgusaar.
Millist kasu eristaatuse kehtestamine annab, selgub kalatraaleri Ridala omaniku Jaanus Veskimeistri sõnul alles aastate pärast. Siiski arvab ta, et see oli ainuõige otsus. “Kalavarud Liivi lahes on, võrreldes varasemaga, viletsas seisus, sest kümme-viisteist aastat tagasi oli seal korraga püügil väga palju laevu,” ütles Veskimeister.
Kuna praegu tuleb traalidesse palju peenikest räime, millest turul lahti ei saa, siis traalerid Liivi lahes ei püüa. Ka on Eesti laevade jaoks sealne püügipiirkond liiga kauge. “Nii Pärnu kui Mõntu sadamatesse võtab sõit aega kuus tundi,” sõnas Veskimeister. Suuremat kasu kui Liivi lahe eristaatusest näevad kalurid praegu isegi ELi astumisega tekkinud õigusest püüda kala ka Rootsi ja Soome vetest.
Eristaatuse abil saavad aga töötlemiskõlblikku kala rannakalurid, kes püüavad räime kastmõrdadega. Seda teesi kinnitas ka keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Enno Kobakene, öeldes, et kui lätlased püüavad 20% Liivi lahe räimest kastmõrdadega, siis Eesti kalurid 60%.
Tänavu tohivad Eesti traalikalurid püüda Liivi lahest 11 323 t (avamerest 9477 t) ja rannakalurid 6807 t (teistest randadest 929 t) kala. Kobakese sõnul on praeguseks traalikalurid püüdnud välja umbes 80% ja rannakalurid 45% kvoodist.
Maaleht
Merike Pitk
Kommentaarid (0)