Kalur püüdis Pärnu jõest haruldase merisuti

Merisutt on Eesti vetes üsna haruldane, viimase saja aasta jooksul on ametlikult teada vaid tosinkond merisuti leidu. Ihtüoloog Heli Shpilev täpsustas, et punasesse raamatusse kantud merisuti puhul polegi tegemist päris kalaga, sest see kuulub sõõrsuude hulka nagu ka silmud.

Pärnu lahest püüti viimane teadaolev merisutt 2001. aasta maikuus ja ka siis valmistas see teadlastele paraja üllatuse. Nüüd tabatud suur emane merisutt kaalub 1134 grammi ja on 71,2 sentimeetrit pikk.

Merisutt paigutati akvaariumisse, et teda elus hoida ja täna Pärnut külastavatele Läti kalandusteadlastelegi haruldast eksemplari tutvustada. Seejärel lastakse ta vette tagasi.

Et tabatud elukas on kudeküpse marjaga ja Pärnu jõkke ilmselt kudema tuligi, pole võimatu, et ta toob järglasi ilmale.

Merisutt on üpris agressiivne loom, kes ründab suuri kalu, enamasti lõhesid, närib kalasse teravate hammastega augu ja toitub ohvri koemahla imedes. Võib oletada, et merisutti on meil viimasel sajal aastal vähe just seepärast, et ka kunagist masskala lõhet on väga väheseks jäänud.

Haruldane vereimeja merisutt

• Angerjaliste kehakujuga silmuliste sugukonna kala, kes on kantud punasesse raamatusse.

• Tal on seitse lõpuseauku külje peal ja ümmargune iminapataoline suu.

• See röövkala võib kasvada umbes 30 cm pikkuseks. Tegu on vereimejaga, sest ta imeb nagu kaan teised kalad verest tühjaks.

• Merisutti peetakse väljasurevaks liigiks ja tavaliselt elutseb ta Atlandi ookeani läänepoolsetes rannikuvetes, Soome ja Riia lahte satub harva.