Lõheliste kudemispaigad võeti kaitse alla

Kokku on Eestis kuni 200 lõhelistele sobilikku vooluveekogu, teatas keskkonnaminsteerium.

Toodud 112 kudemis- ja elupaiga looduskaitse alla kuulumine tähendab, et seal tuleb säilitada olemasolevad tingimused. Neil jõgedel, ojadel või jõelõikudel on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate

paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ja veekogu looduslikku sängi ning muudab veekogu hüdroloogilist tasakaalu. Olemasolevaid vee-ehitisi määrus ei mõjuta.

Enamikel vooluveekogudel on määratud lõheliste püsiasula või neile olulisim jõelõik. 28 peamiselt väiksemat sorti jõge ja oja on määratud lõheliste elupaikadena kogu ulatuses. Lõheliste olulisemate elupaikadena määratud vooluveekogude kogupikkusest 3881 kilomeetrit on nende elu- ja sigipaigana kaitse alla võetud 2102 kilomeetrit ehk ligi 54 protsenti.

Varasemas, 1996. aastast pärit nimistus oli toodud 125 lõheliste elu- ja kudemispaika. Uues nimistus on võrreldes senisega jäetud välja 33 vähemolulist vooluveekogu ning nimistusse kuuluvate jõgede vähemväärtuslikud lõigud. Juurde lisati 20 olulist veekogu, mis olid varem andmete puudumise tõttu määrusest välja jäänud.

Lõheliste - lõhe, meriforelli, jõeforelli ja harjuse - kudejõgede nimekiri koostati põllumajandusülikooli zooloogia ja botaanika instituudi jõgede bioloogia rühma ja MTÜ Eesti Loodushoiu Keskuse kalastiku andmebaasi ja mereinstituudi Eesti rannikujõgede uuringute andmeid põhjal.