Pärnu ja Reiu jõgi kanti lõhejõgede nimekirja

Juulikuust hakkas kehtima keskkonnaministri määrusega kinnitatud uus Eesti lõhejõgede nimekiri, kuhu Pärnumaalt kuuluvad nüüd ka Pärnu ja Reiu jõgi.

Nimekirja on kantud kokku 112 lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ning elupaika, mis on võetud looduskaitse alla.

Eesti loodushoiu keskuse jõgede elustiku ekspert Rein Järvekülg ütles, et eelmises nimistus oli lõheliste elu- ja kudepaiku rohkemgi - kokku 125. Uues nimistus aga keskenduti nende vääriskalade säilimiseks eriti olulistele jõgedele ning seepärast on eelmisele nimekirjale lisandunud kakskümmend uut veekogu, mis olid varem andmete puudumise tõttu tähelepanuta jäänud. 33 vähemolulist oja, jõge või jõelõiku aga kustutati nimekirjast.

Pärnu jõgi meil kõige olulisem

Järvekülg ütles, et mitu väiksemat Pärnumaa jõge ja oja, mis nimekirjas seisavad, sealhulgas Timmkanal, Paadrema ja Ura jõgi, on küll meriforelli kudepaigad, kuid lõhejõena on arvestatav ikkagi ennekõike Pärnu jõgi koos lisajõgedega. Seepärast ongi Pärnu jõgi nüüd kaitse all suudmest kuni Järvamaal asuva Tarbja veehoidla paisuni. Ka Reiu jõgi kuulub nüüd nimistusse alates suubumisest Pärnu jõkke kuni Humalaste jõe suudmeni, mis jääb Tõitojast ülesvoolu, samuti Selja jõgi.

Jõgede ja ojade looduskaitse alla kuulumine tähendab, et seal tuleb säilitada olemasolevad tingimused. Neil jõgedel, ojadel või jõelõikudel on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset. Samuti on keelatud muuta veekogu looduslikku sängi ja veekogu hüdroloogilist tasakaalu. Olemasolevaid vee-ehitisi määrus ei mõjuta.

Mitu ettevõtjat on mäletatavasti välja tulnud ideedega taastada vanu veskipaise või ehitada neid varasematest kõrgemaks, et hakata vee jõul elektrit tootma. Ministri määrusega on need ettevõtmised lõhejõgedel edaspidi võimatud.

Määrus keelab lõhejõgedel ka harpuunpüssiga allveekalapüügi.

Veskipaisud jätkavad lagunemist

Nii Pärnu kui Reiu jõel on päris palju endisi vesiveskite paise, mis on suuremal või vähemal määral lagunenud ning osa neist on kevadiste jääminekutega muudetud juba pigem kivisteks kärestikeks kui paisudeks.

Järvekülg tõdes, et lõhejõgedel see lagunemisprotsess paratamatult jätkub, sest kalade teed koelmutele tõkestada ei tohi.

Omaette probleemina on aga juba aastakümneid vaieldud Sindi paisu saatuse üle Pärnu jõel, mille valesti projekteeritud kalatrepp on küll olemas, kuid koelmutele pääsemiseks leiab selle üles vaid tühine osa kudekaladest. Paljudel sintlastel on sügiseti olnud võimalus jälgida lõhede mitmemeetriseid hüppeid, kui need jõulised kalad proovivad paisust ülesvoolu pääseda. Pais on aga lõhelegi liiga kõrge, teistest kaladest rääkimata.

Sindi pais ootab lahendust

Järvekülg märkis, et elektrijaama ehitamist Sindi paisule määrus otse ei keela, kuid sellega peab kaasnema korraliku kalatrepi loomine. Kas elektri tootmine sel juhul end ära tasub, on küsitav. Kui elektrijaama ei tule, peab riik euroraha abiga kalatrepi ikkagi ehitama.

Pärnumaa keskkonnateenistuse vee peaspetsialist Margit Kolk ütles, et elektrijaama rajamine pole võimatu ja uuringud selleks käivad, aga lõplikku lahendust veel pole.

Kalanduse peaspetsialist Mart Arula lausus, et lõhevaru jääb järjest kesisemaks, mida näitab ka püügistatistika. Mida varem lõhe Sindi paisust takistusteta üles pääseb, seda parem. Et Sindi kalahaudejaama tegevus, kus lõhemarja inkubeeriti ja maime kasvatati, on pärast erastamist lõppenud, jääb lõhede säilimiseks loota ainult looduslikule kudemisele. Seda enam, et ka lätlased on Salacgrivas haudejaama töö lõpetanud ja sealtki pole enam loota Liivi lahe lõheparvele täiendust.

Andres Mets

Pärnu Postimees