Juulis avastati veerand tuhat kalapüügirikkumist

Kõige rohkem ehk 70 rikkumist avastati Võrumaal. Tartumaal registreeriti 37 ja Harjumaal 31 rikkumist. Suurema rikkumiste arvuga paistis silma veel Ida-Virumaa, kus rikkumisi tuvastati 25 korral.

Jõgeva-, Pärnu-, Valga- ja Viljandimaal jäi rikkumiste arv 10 ja 20 vahele. Ülejäänud maakondades oli alla 10 rikkumise.

Suurima ehk 20400 krooni suuruse keskkonnakahju tekitasid röövpüüdjad Tartumaal, järgnes Ida-Virumaa, kus kahjusummaks hinnati 14713 krooni.

Kalapüügil toimepandud rikkumiste eest määras Keskkonnainspektsioon trahve kogusummas 65340 krooni, millele lisaks tuleb seaduserikkujatel tasuda ka keskkonnale tekitatud kahju.

Probleemsemateks piirkonnaks on Peipsi järv, kus kogu suve ehk 1. septembrini kehtib nakkevõrkudega püügi keeld, kuid sellest hoolimata üritajaid jätkub.

Tõsist muret teevad loata püügile asetatud odavad, nn hiina võrgud, mis jäetakse tihtipeale vette, kus need pika aja vältel oma hävitustööd jätkavad. Kalad ja vähid takerduvad võrkudesse ning surevad.

Juulikuus kõrvaldasid keskkonnakaitseinspektorid meie veekogudest 200 selguseta kuuluvusega nakkevõrku, sealhulgas Peipsilt 80 võrku.

Tänavu esimesel poolaastal avastasid keskkonnakaitseinspektorid 2644 püügieeskirjade rikkumist ning trahvisid 1507 isikut kogusummas üle 1,1 miljoni krooni, millele lisandusid keskkonnale tekitatud kahju eest sissenõutavad summad.