Piiratud kalapüügiga tegelenu saab end vormistada kutseliseks kaluriks

Aastatel 2002, 2003 või 2004 piiratud kalapüügiga tegelenud harrastuskalur võib alates 2005. aastast tegeleda kutselise kalapüügiga kaluri kalapüügiloa alusel. Selleks tuleb soovijal registreerida end äriregistris kutselise kalapüügiga tegeleva ettevõtjana ja pöörduda hiljemalt 1. septembriks püügi asukohajärgsesse keskkonnateenistusse ning esitada sellekohane avaldus.

Kutselise kalapüügivõimaluse jaotamisel võetakse aluseks taotleja ajalooline püügiõigus (viimasel kolmel aastal tasutud ja püügiloaga välja võetud piiratud kalapüügivõimalused). Kutselist kalapüüki saab alustada samas maakonnas, kus isik piiratud kalapüügiga tegeles.

Alates 2005. aastast kuulub harrastuspüügivahendite loetellu ka nakkevõrk ja kuni 100-konksuline põhjaõngejada. Samas kaob nn piiratud kalapüügi mõiste, mis tähendab, et edaspidi piiratud kalapüügi lube enam ei väljastata ning kutseliste kalapüügivahenditega harrastuskalurid enam püüda ei saa.

Kuni selle aasta lõpuni võivad harrastuskalastajad nn piiratud kalapüügi loa alusel kalastada teatud kutselise kalapüügi vahenditega nagu nakkevõrk, 250-konksuline põhjaõngejada ja kuni ühemeetrise suukõrgusega ääremõrd ning siseveekogudel ka kaldanoot, liiv ja kuurits.

2005. aastaks väljastatakse kalastuskaarte ühe nakkevõrguga ja kuni 100-konksulise põhjaõngejadaga harrastuspüügiks. Kaarte annavad 2005. aasta algusest välja püügikohajärgsed keskkonnateenistused. Kalastuskaarte väljastatakse taotlemise järjekorras kuni neid jätkub.

Kalastusõiguse tasu sõltub kasutatava püügivahendi püügivõimest, püütava kalaliigi väärtusest, kalavaru olukorrast piirkonnas ning püügiajast. Tasu jääb vahemikku 0,5 kuni 200 krooni päevas. Tasu täpse suuruse määrab keskkonnaminister oma määrusega käesoleva aasta lõpuks veekogude ja püügipiirkondade kaupa.

Kalapüügiseaduse püügivahenditega seotud muudatused hakkasid kehtima 17. jaauarist 2004