Kalameestel väheneb pääs Emajõe äärde

Poisikesena kalapüüdmispisikuga nakatunud Roiul elav Valeri Rudakov ja veel mõned kalamehed hoiavad oma mootorpaate praegu Kaagveres.

Põhjus, miks Rudakov Emajõe Suursoo maastikukaitseala keskusse maad kuulama läks, on proosaline: Kaagveres varem ettevõtja Rein Kilgile kuulunud jõeäärne vana viinaköök, kaks abihoonet ning paar hektarit maad leidsid uue omaniku.

«Emajõgi libiseb kalameestel käest, jõe äärde tekib üha enam eravaldusi,» märkis Rudakov. «Kalameestel jääb üha vähemaks kohti, kus saab paadi vette lasta.»

Kelle keskus?

Lisaks Kaagverele saavad kalamehed paate vette lasta Kastre pargi all. «Aga seal on väga järsk kallas, tavalise sõiduautoga ei saa sealt paati veest välja tõmmata,» ütles Rudakov. «Ja kes teab, kauaks sedagi kohta enam...»

Veel mõni aasta tagasi võis paate vette lasta Kavastu meierei juures, kuid nüüd on seal tünnid tõkkeks ees. Kui keskkonnaministeerium alustas paar aastat tagasi Kavastu küla serva, Emajõe Suursoo algusse maastikukaitseala keskuse ehitamist, kadus kalameestel ära veel üks koht.

«Lootsime, et kui keskus valmib, tehakse sinna ka kalameestele midagi, näiteks telkimis- ja lõkkekohad,» ütles Rudakov. «Seal on ilus suur parkla ja hea koht paadi jõkke laskmiseks. Oleksime nõus kõige eest mõistlikku hinda maksma, kuid praegu meid sinna ei lasta.»

Miks riik käitub oma valdustes samamoodi nagu eraomanik, pole ta aru saanud: «Keskkonnaminister ütles keskuse avamisel, et seal on 18 miljonit maksumaksja raha. Aga kalamehed on ju ka maksumaksjad! Kellele see keskus üldse mõeldud on?»

Keskus äri ei aja

«Käin ka ise kalal ja saan kalameeste murest aru,» ütles Emajõe Suursoo maastikukaitseala direktor Andres Sütt. «Aga kalamehed peavad mõistma, et riik ei ehitanud siia turismiteenust pakkuvat äriettevõtet.»

Looduskeskuse rajas riik selleks, et maastikukaitseala neli töötajat hoolitseksid ligi 25 000 hektari suuruse kogu Euroopas unikaalse Emajõe Suursoo hoidmise ja säilitamise eest, tutvustaksid seda ala loodushuvilistele ja jagaksid keskuses inimestele loodusharidust.

Sütt lisas, et kuigi keskus asub riigi maal ja on ehitatud maksumaksja rahaga, tuleb kalameestel arvestada, et see territoorium on mõeldud ka teistele huvirühmadele.

«Kui meie töötajatega kokku leppida, saab siit paadi ikka vette lasta,» lubas Sütt. «Kuid püüame kalamehi suunata kohtadesse, kus nad saavad raha eest telkida, lõket teha ja paati hoida. Siinkandis on kalameeste teenindamisest huvitatud ettevõtjaid.»

Ka Mäksa vallavanem Margus Pleksner on seda meelt, et mida aeg edasi, seda enam peavad kalamehed arvestama jõeäärse eramaa omanikule maksmisega.

Kuidas Kaagvere viinaköögi ja selle ümbruse maa ostnud uus omanik kalameestesse suhtub, ei osanud vallavanem öelda.

«Ma ei tea, kes on uus omanik, ta pole minu juures käinud,» ütles Pleksner. «Jõeni viivat teed ei tohiks eraomanik kinni panna, kuid ma ei saa lubada, et see nii ei lähe.»

Vilja Kohler