Merisiia taastootmine Saaremaal vajus varjusurma
Keskkonnaministeerium otsib võimalusi alustada uuesti Saaremaal merisiia taastootmise projekti, mis kohaliku keskkonnateenistuse eestvedamisel ebaõnnestus ja eelmisel aastal varjusurma vajus.
Aastaid tegeles Saaremaal merisiia taastootmisega mittetulundusühistu Pidula, kellel eelmisel aastal ebaõnnestus siigakasvatus täielikult, sest väidetavalt said kümned tuhanded noorkalad mullu suvel haiguse läbi hukka. Juhtum tõi tänavu kevadel kaasa distsiplinaamenetluse.
Ehkki see sai alguse kahtlustest, et Saaremaal võidi siiakasvatusega valskust teha juba aastaid, analüüsiti distsiplinaarmenetluse käigus vaid 2003. aastat. Ministeeriumi audiitorid esitasid endale muu hulgas ka küsimuse, kas MTÜ haudejaamas üldse siiamaime kasvatas ja neid pärast järelkasvatamist ka tegelikult merre lasi.
Juurdluse tulemusena tõdesid ametnikud, et kuna selle üle puudus igasugune kontroll, ei saa siigade kasvatamist või mittekasvatamist kuidagi tõestada.
Sellegipoolest küsis keskkonnateenistus merisiia taastootmiseks keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) siia taastootmiseks raha ka tänavu. KIK eraldaski saarlastele 270 000 krooni, mida aga kasutusele ei võetud. Sel nädalal tühistas KIK-i nõukogu kokku 21 projekti rahastamisotsused, sealhulgas ka siia kasvatamiseks mõeldud raha eraldise.
"Oleme seda raha siin niigi juba kaua hoidnud ja peaks olema kasusaaja mure seda kätte saada," selgitas KIK-i keskkonnaprogrammi programmijuht Heiko Põdersalu.
Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallas väitis, et leppis keskkonnaministeeriumiga kokku, et siiavarude taastootmist hakatakse koordineerima Tallinnast, ministeeriumi kalavarude osakonnast ja saarlased sellest loobuvad.
"Igasugused jamad ei ole siin aluseks," ütles Kallas ja eitas seda, et saarlased jäid võimalusest ise oma kalavarude taastootmisega tegelda tänu sellele, et keskkonnteenistus asja juhtimisega hakkama ei saanud.
Keskkonnateenistus jäi ilma teisestki rahaeraldisest, 200 000 kroonist, mille KIK eraldas veemajanduskava koostamisega seotud tööde tellimiseks. "Kuna alamvesikonna projekti finantseeris vahepeal ministeerium oma mingitest teistest projektidest, siis loomulikult me seda topelt ei saa raha kasutada ja tegime taotluse, et enam ei arvestataks meie rahaga,"selgitas Kallas.
KIKi rahaeraldise kustutamine toimus ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Leelo Kuke kinnitusel nendega kooskõlastatult. "Meil puudus samuti Saaremaa poolt konkreetne ettepanek, kuidas edasi liikuda," väitis Kukk. Samas ta kinnitas, et projekti kustutamine ei tähenda sugugi siia taastootmise lõppu, sest raha on võimalik alati uuesti taotleda ning kui on põhjendatud ja rakendatav projekt, on võimalik alati ka raha saada.
Kukk lausus, et siia taastootmise valdkonnas tuleb liikuda kvalitatiivselt paremale tasemele, analüüsides näiteks seda, miks Saaremaal oli marjast asustatava materjalini väga suur suremus, mis sai valesti tehtud ning mida muuta, et asjata ei võetaks loodusest kudevat kala.
Teadlased otsivad vastuseid ka küsimustele, kas üldse on võimalik saada piisaval arvul sugukalu ning kas piirkonnas on säilinud loodusliku kudemise võimalused, kuhu siiad saaksid hiljem kudema minna. Täpsustada tuleb ka seda, millist siia vormi on kõige vajalikum kasvatada. Viimaste uuringute põhjal elab Eesti vetes kuni neli siiavormi.
Kalanduspetsialist rääkis, et seni kasvatati Saaremaal peamiselt Ruhnu piirkonnast saadud kalu ning asustati need Saaremaa rannikule, kuid tulemusi näha ei olnud. Leelo Kuke hinnangul võis probleem tekkida sellest, et kala, kes Ruhnu piirkonnas koeb tunduvalt sügavamal kui teistes piirkondades, liikus oma kudealale tagasi ning Saaremaal sellest ikkagi suurt kasu ei olnud.
Saaremaal meresiia taastootmise uuesti alustamine sõltub Tartu Ülikooli Mereinstituudi uuringust "Meresiig Eesti rannikumeres: asustamise efektiivsus ja vormid". Novembris esitatakse selle töö lõpparuanne, mis peaks muu hulgas sisaldama soovitusi ka asustamistööde osas. Samas on Leelo Kuke sõnul plaanis käia üle veel Liivi lahe ümbruse ning Saaremaa potentsiaalsed siiakoelmud, et veenduda, et asustatud kalal oleks hiljem ka kudemisvõimalusi ning asustamine toodaks pikemas perspektiivis looduslikult kudeva karja.
Kommentaarid (0)