Kalapüük
23. oktoober 2004, 17:23

Kalatöötlejad ootavad külma

Kalatöötlejad kurdavad, et Eesti tavalisest soojem ilm mõjutab püügikala kvaliteeti. Kehva kala tõttu taotles Hiiumaa kalatehas Dagotar AS tööinspektsioonilt luba saata töötajad vajaduse korral osaliselt tasustatavale puhkusele, sest kalapüük on ebastabiilne ja saagi sobivus töötlemiseks on kala õrnuse tõttu kehv. Dagotari tootmisjuhi Mati Kiiviti sõnul on tänavune sügis ääretult soe ja seepärast pole kala kooslus parim – väikest kala on palju ja tootmiseks kala hästi ei sobi.

Dagotari tootmisjuhi Mati Kiiviti sõnul on tänavune sügis ääretult soe ja seepärast pole kala kooslus parim – väikest kala on palju ja tootmiseks kala hästi ei sobi. “Normaalselt oleks kilos 120 kala, kuid praegu on 170-200 kala,” ütles Kiivit. “Ja mida väiksem kala, seda õrnem ta on.”

Kalatööstuse Bertrand direktor Mihhail Mazepa kinnitas kolleegi sõnu ja ütles, et praegu on kala normaalne vaid 60-70 protsendi ulatuses. “Kui ilm külmemaks läheb, siis paraneb ka kala kvaliteet,” lisas ta.

Võrtsjärve limnoloogiajaama juhataja Ain Järvalti sõnul mõjutab veidi soojenenud kliima kalaliikide osatähtsust: vihmastel perioodidel ja soojemate talvede tõttu on veetase kõrgem, mis mõjutab ka liikide arvukust.

Sellegipoolest ei saa tema sõnul väita, et kala kvaliteet soojema ilma pärast kehvem oleks, pigem mõjutab kala külmutamisjärgset kvaliteeti selle eelnev hoiustamine.

Suured kalad välja püütud

“Kui kala külmutatakse ja pärast üles sulatatakse ning kui kala on enne seda liiga kaua seisnud, siis võib juhtuda küll, et ülessulamisel rakud lagunevad, rakumahlad jooksevad välja ning liha tundub pude,” märkis Järvalt.

Küll aga kinnitab Järvalt, et püüda saab järjest väiksemaid kalu. “Väga paljudes piirkondades põhinebki tööstus väikesel kalal, sest suuremad on kõik välja püütud,” ütles ta. “See näitab, et viimase 10-15 aasta jooksul on olnud liiga intensiivne püük.”

Mihhail Mazepa sõnul on suurem probleem siiski see, et pole, kelle jaoks kala töödelda. “Kalatööstusega Eestis on kaputt,” ütles ta. “Praegu on seis kakskümmend korda halvem kui eelmisel aastal.”

Tema sõnul on Eestil euroliitu kuulumise tõttu raske viia toodangut Venemaale, Ukrainasse ja Moldovasse.