Läänemere kalad on mürkainete sisalduse tõttu müügikõlbmatud

Coalition Clean Balticu poolt koostatud aruande kohaselt on alates 1980-ndatest kuni 90-ndate alguseni Läänemere kalades igal aastal akumuleerunud 31 kg polüklorobifenüüle (PCB) ja kindlasti on osa saastunud kaladest sattunud ka inimese söögilauale.

Läänemerest leitud kalade dioksiinide sisaldus ületab mitmeid kordi EL-i norme ja 1995. aastal keelasid Rootsi võimud lapseootel naistel süüa Läänemerest püütud heeringat ja lõhet, sest need olid saastunud toksiliste ainetega.

Aruanne näitab ka, et mitmetel kalaliikidel nagu lõhel, meriforellil, tursal ja kammeljal on viimastel aastakümnetel probleeme sigimisega. Polübromobifenüüleetri tase on

Läänemere heeringal 50 korda kõrgem kui Atlandi ookeani isenditel. Kuid saastunud ei ole mitte ainult kalad, vaid ka toitumisahela tipus olevad kiskjad - hülged, tirgud ja merikotkad, kelle polübromobifenüülide tase on kaks kuni kolm korda kõrgem kui Põhjamere või Põhja-Jäämeres elavatel liigikaaslastel.

«Läänemere liigid on põhjalikult kemikaalidega saastunud,» ütleb dr. Ninja Reineke, WWF-i DetoX kampaania vanemametnik, «See ei ole lihtsalt mineviku koorem, vaid suurem kestev probleem.»

Läänemeri on väga tundlik igasuguse saastuse suhtes, kuna kogu mere veevahetus võtab aega 25-30 aastat. Olukorra teeb veel hullemaks vee madal temperatuur ja jäätumine, mis muudab kemikaalide biolagunemise eriti aeglaseks. WWF on väga mures, kuna praegune EL-i kemikaalide alane seadusandlus ei ole just kõige õnnestunum, eriti puudutab Läänemere ökosüsteemide ja biodiverstieedi kaitse osas kahjulike kemikaalide eest.

Roheline Värav 25/01/2005