Kirumpää veepuhastist võib saada kalakasvatus
„Selgus, et Euroopa Liidust on võimalik selleks toetust saada, ja praegu ootame spetsialistidelt vastust, palju seadmete soetamine maksab ning millist kala oleks siin võimalik kasvatada,” ütles ettevõtte juhataja Jüri Kaver.
Idee rajada kaheksasse aerotanki kalakasvatus pärineb Kaveri sõnul ajast, kui veefirmat juhtis Kalju Järvelill. Juba aastaid tagasi oli selge, et 1970ndatel rajatud puhastusjaam on Võru linna jaoks liiga suur ning kaheksa üleliigse aerotankiga pole midagi peale hakata.
Kuna paari aasta pärast on kavas puhastit rekonstrueerida, tuli Kaveri sõnul otsustada, kas üleliigsed mahutid lammutada või kasutada neid muul moel. Nii vana plaan elustuski.
„Siit püütud forell ei erineks mingil moel aia taga kraavist püütud haugist, kui mitte arvestada liha erinevat maitset,” ütles Kaver. „Kalamehed on nagunii igal aastal heitveekollektori taga püüdmas.”
Tema sõnul võib mõte puhastatud heitvees kasvatatud kalast esmapilgul eemaletõukav olla, kuid vesi, mis Kirumpää jaamast välja voolab, on puhas.
„Kui minister Reiljanil kõlbas seda juua, siis miks karpkala või forell selle ära peaksid põlgama,” lausus Kaver. „See oleks heaks lakmuspaberiks meie tegevuse kvaliteedile.”
Eesti linnade heitvee jaamades kalakasvatusega veel ei tegelda, aga mujal Euroopas on puhastatud vee otstarbekamale kasutamisele palju mõeldud. Kaveri sõnul suunatakse näiteks Prantsusmaal mõnes kohas puhastatud vesi majadesse tagasi ja seda kasutatakse uuesti WCs.
Esialgu on kalakasvatuse rajamine veel idee, sest palju oleneb sellest, mis see ettevõtmine maksab ning kas Euroopa Liit seda toetab. „Kui investeerida tuleb kümneid miljoneid kroone, siis meil selleks raha pole,” tunnistas Kaver.
Ometi võiks sellises kohas asuv kalakasvatus laialdast huvi pakkuda. „Mahud on siin tegelikult päris suured,” ütles Kaver.
Üks aerotank mahutab 350 kuupmeetrit vett. Kaheksas mahutis võiks Kaveri hinnangul näiteks kohalikele kalapüügivõimalust pakkuvatele turismitaludele kalu ette kasvatada.
Harrastuskalastajaid aga Kaveri kinnitusel kasvatusse lubada ei saa. „Tegemist on siiski meie siseterritooriumiga, kus on omad turvanõuded, ja mingit veiniletti siia ei tule,” ütles ta.
See aga ei välista võimalust, et ettevõtte aia taga Kirumpää kantsi varemete juures ei võiks turistidele puhastatud heitvees kasvanud kala pakkuda. „Põhimõtteliselt on kõik võimalik,” lisas Kaver.
Tema sõnul hakkaks kalakasvatusega tegelema mõni rentnik, kelle mureks jääks ka kalade turustamine.
Arved Breidaks
Võrumaa Teataja
Kommentaarid (0)