Kalameeste sõidukid vajusid läbi Peipsi järve hapra jää

Kõik kolm õnnetust juhtusid Peipsi järvel, mille jääkate on hakanud tänu järve voolavatele jõgedele, ojadele ja magistraalkraavidele üha kiiremini sulama.

Mootorsaanid vajusidki läbi jää kalda lähedal otse Kalli jõe suudmes. Laupäeval läks seal põhja Harjumaalt pärit kalastaja ning tema kolme sõbra Yamaha ning päev hiljem juhtus sama Tartumaa mehe mootorsaaniga Buran.

Kõik mehed pääsesid mõlemal korral kuiva nahaga ning kohale kutsutud piirivalve aitas jääaugust välja ka kalameeste talvised mootorsõidukid, et need järvepõhjas vedeledes loodust ei reostaks.

Lätlastega juhtus õnnetus pühapäeva õhtul, kui nad olid kalapüügi lõpetanud ja tagasiteel kaldale. Meeste valget värvi sõiduauto Ford Sierra vajus jääst läbi Varnja lähedal paadikanali suudmes.

Uppumisohtu viis keskealist läti meest siiski ei sattunud, sest õnnetus juhtus, kui nad olid juba kaldale sõitmas. Taas aitasid piirivalvurid kalameeste sõidumasina kaldale tõmmata.

Piirivalveameti teatel on jää hapraks muutunud eelkõige Peipsi järve lõunaosas ning seda kalda lähedal. Samas on kogu Peipsi järv endiselt kalamehi täis ning piirivalve soovitab neil jääle mitte minna.

Peipsi piirivalvepiirkonna ülema major Mati Pokkineni hinnangul on tekkinud olukord, kus voolav vesi uhub jääd altpoolt ja päike sulatab ülalt ning paljudes kohtades on jää juba kaldast lahti.

Sulavale jääle kippuvate kalameeste ja sõidukitega on probleeme ka merejääl ning näiteks käis Kihnu ja mandri vahelisel mitteametlikul jääteel nädalavahetusel elav liiklus. Seda hoolimata jääs leiduvatest pragudest.

Merd ja jääolusid tundvad kihnlased kasutasid küll jääteed omal riisikol, et saarele tormikahjude likvideerimiseks ehitusmaterjali ning muudki vajalikku vedada. Kihnu vallavanem Johannes Leas rääkis Pärnu Postimehele, et nüüd on sula oma tööd teinud ning isegi kihnlased ei kipu jääle.

Ta lisas, et sulaga võivad jääolud muutuda mitte päeva, vaid lausa tundidega.