Kalapüük
1. august 2014, 14:41

Uuendatud igaüheõigus teeb looduses liikumise reeglid selgemaks

TÄIENDATUD 13.08.2014

Eestis on loodus- jakultuurmaastikul lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel,paadiga või ratsa. Piiramata ja tähistamata eramaal võib liikudaigal ajal ja korjata marju, seeni, ravimtaimi ja mahalangenud võikuivanud oksi, kui omanik seda suuliselt ei keela. Samuti võibpiiramata või tähistamata eramaal telkida kuni üks ööpäev, kuiomanik seda suuliselt ei keela. Telkimise korral tuleb hoidudaväljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Samutinii võõral maatükil viibides kui ka telkides tuleb hoiduda omandikahjustamisest ja keskkonnahäiringute tekitamisest.

 

Kui eramaa on piiratudvõi tähistatud, siis on selle läbimiseks ja sellel viibimiseksvajalik omaniku luba. Piiramist ja tähistamist tuleb mõistaselliselt, et eramaad tähistavad sildid, piirav tara või aed onigaühele nähtavad. Piiramiseks ja tähistamiseks ei saa lugedaüksikut piirikivi või vana lagunenud aeda. Siltide vahekaugus peabolema selline, et nende vahelt ei saa neid märkamata mööduda.

 

Maaomanik võib lubadaoma maal liikumist, kuid näiteks keelata telkimise võiloodussaaduste korjamise. Sellisel juhul peab keeld olema selgelt kaskirjalikult (silt) või suuliselt väljendatud.

 

Maaomanikud ei võikeelata liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratudmaadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal.Maaomanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi,jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutuspõhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav.

 

Kõiki õigusi jakohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvaltigaüheõiguseks. Igaüheõigus ei puuduta spordi- ja muudemassiürituste korraldamist maastikul. Nende organiseerimiseks tulebtaotleda maaomanike või muude maavaldajate, vajadusel ka kohalikuomavalitsuse nõusolekut.

 

Kallasrajad javeekogule juurdepääs

 

Kõikidel avalikel võiavalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on kasutamiseks avatudkuni 4 meetri laiused kallasrajad. Kallasrada võib ulatudalaevatatava veekogu ääres kuni 10 meetri kaugusele veepiirist.Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud võiliikumiskeeluga tähistatud.

 

Kalda omanik võivaldaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse võiPõllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajadusekorral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine.Kallasraja võib sulgeda üldplaneeringuga ülekaaluka avaliku võierahuvi korral. Kallasradadel paiknevatel karja- ja muudel aedadelpeavad olema läbipääsuks väravad. Suletud kallasrajal peab olematagatud möödapääs.

Avalikus kasutuses eiole ühe maaomaniku maal tervikuna paiknev umbjärv või mitmemaaomaniku maadel paiknevad viiest hektarist väiksemad järved.Sellistel veekogudel liikumiseks on vaja maaomaniku luba. Kallasradaei ole ka joogiveeallikana kaitstaval veekogul, kalakasvatusel võiteisel erikasutuses oleval veekogul.

 

Looduses võib

• Liikuda jalgsi,jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei oleseadusega või seaduse alusel keelatud.

• Viibida kõikjal,kus on lubatud liikuminegi, sh telkida ühe ööpäeva, kui maaomanikei keela.

• Korjata metsamarju,seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis eiole looduskaitse all. Eramaal võib omanik loodussaaduste korjamistkeelata.

• Kalastada ühelihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratudveekogudel.

 

Looduses ei või

• Liikuda kohalikeelanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujalpõllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju.

• Süüdata lõketvõi telkida maaomaniku või maavaldaja loata.

• Pidada jahti jakalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega.

• Vigastada puid japõõsaid.

• Häirida kohalikeelanike kodurahu.

• Kahjustadametsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuuaneid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju.

• Kahjustadalooduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike.

• Kasutadamootorsõidukeid seal, kus see on keelatud.

• Saastada loodust.

Keskkonnaministeerium

Seadust saab lugeda Riigi Teatajast.