Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine on Eestis väga madal

Märtsis läbi viidud uuringu kohaselt on Eesti elanikest 84% teadlikud puukide vahendusel levivatest haigustest, samas on vaid 14% inimestest end puukentsefaliidi vastu vaktsineeritud. Tervelt 72% küsitlusele vastanuist ei plaani ennast aga selle tõsise haiguse vastu üldse vaktsineerida.

Ravimitootja Baxter Põhja- ja Baltimaade müügijuht Susanne Strauss ütles, et Eesti kuulub koos teiste Balti riikidega puukentsefaliidi leviku poolest Euroopa riikide tippu ja on nimetatud väga kõrge riskiga piirkonnaks. “Sisuliselt võib öelda, et Eestis ei saagi eristada kõrge ja madala riskiga regioone. Euroopa kontekstis on Eesti territoorium tervikuna väga kõrge puukentsefaliidi riskiteguriga,” lausus Strauss.

Baxteri tellimusel TNS Emori poolt selle aasta märtsis 500 inimese seas läbi viidud telefoniküsitlus näitab, et Eesti inimesed on küllalt hästi informeeritud puugihammustusega kaasnevatest riskidest. 48% vastanutest oskas nimetada puugihammustusega kaasneda võivate haigustena esimesena entsefaliiti ja borrelioosi. 39% vastanutest tõdes, et ka neid endid on hammustanud puuk.

Siiski on vaid 14% küsitletutest vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu. Hoolimata sellest, et enam kui pooled pidasid end töö, elukoha või hobide tõttu puukentsefaliidi riskirühma kuuluvaks, vastas tervelt 72%, et ei plaani ennast vaktsineerida. Peamiste põhjustena vaktsineerimisest loobumisel toodi muuhulgas esile otsese vajaduse puudumist, vaktsiini kõrget hinda ja teisi põhjuseid.

Susanne Straussi sõnul on uuringutulemused murettekitavad. “Ühelt poolt on küll positiivne, et inimeste teadlikkuse on suhteliselt kõrge, ent nende pasiivsus ei aita puukentsefaliiti ennetada,” märkis ta. Erilist tähelepanu peaks pöörama 50aastastele ja vanematele, kelle hulgas oli vaktsineerituid kõige vähem, vaid 8%. Samas kulgeb entsefaliit eriti raskelt just vanematel inimestel, kes kuuluvad selle haiguse peamisse riskirühma. “Uuringust võib järeldada, et tõsiste probleemide ennetamiseks tuleb jätkata aktiivset teavitustööd,” lisas Strauss.

Puukentsefaliidi näol on tegemist peamiselt puukide poolt levitatava viirushaigusega, mis on maailmas laialt levinud ja tuntud möödunud sajandi algusest. Esimesed haigusjuhud Eestis registreeriti 1950. aastal. Puukentsefaliidi levik looduses on pidev protsess, see kandub puukide vahendusel edasi kõikidele loomadele, alates pisinärilistest ja lõpetades inimestega.

Roheline Värav 26/04/2005