Lindi kalurid pääsevad taas merele

Saarte Liinide Watermaster-Classicu tüüpi universaalse veekogude korrastamise ja vesiehituse masina ehk bageri operaator Tarmo Prostang nentis, et torm polnud Lindi sadama kanali täiteks tassinud üksnes liiva, vaid muda ja muud risugi. “Aega läks ja rassimist oli kõvasti, sest kanal oli sodi ju ääreni täis,” märkis ta.

Õnn õnne otsa

Tulundusühistu Lindi Sadam juhatuse esimees Jüri Kivirand ütles, et tormi kahjustatu taastamisel on neil juba kaks korda kõvasti õnne olnud. “Just siis, kui Kaitseliit õhkis sadamasuu ummistanud jäämäed, väljus saarlaste bager Tallinnas remondist ja põikas meie juurde,” rõõmustas mees.

Aprilli algusnädalal kopa kanalisse vajutanud süvendajal venis tööaeg maisse, sest peale tormikahjustuste kõrvaldamise said kopamehed kalureilt lisatellimuse. “Üks jupp vajas ammuilma süvendamist,” selgitas Kivirand.

Kaks tellimust kokku läks tulundusühistule maksma 420 000 krooni, sellest suurema osa loodavad kalurid katta riigi toetusest. Tormikahju likvideerimisele kulunust viiendik, nagu riigitoetuste kord ette näeb, tuleb kalureil endal maksta ja tasuda 100 000 krooni lisatellimusegi eest.

Näpud põhjas

Lindi kalurid Leo Jamštšinski ja Toomas Midenbritt tõdesid üksmeeles, et kanal tuli risust kiiresti tühjaks saada, sest kalapüügihooaeg on käes ja vaja kakuamipaadil merele pääseda.

“Koormaks kaela jääb teadmatus, millega kalur oma osa sadama töörahast katab,” sõnas Jamštšinski. “Taskud ju tühjad, sest püügihooaeg pole õieti alanudki.”

Midenbritt lisas, et kanali süvendamine moodustab tormikahjude kõrvaldamisest vaid osa. “Torm uhtis kaigi alt tühjaks, vaja on uut pumplat, jäägeneraatorit ja mida kõike veel,” nimetas ta.

Tulundusühistusse Lindi Sadam on koondunud 37 füüsilise isikuna tegutsevat kalurit.

Meestest need, kes esitasid tormist lõhutud püügivarustuse toetusavalduse, said kalurite liidult küll abi ja nii mõnigi neist kõrgeimas määras ehk 46 940 krooni, kuid raha kulutamise suhtes kehtivad reeglid.

Kalurite sõnutsi on nad kohustatud esitama selle aasta lõpuks riigitoetuse kuluaruande, milles näha, et abiraha on läinud ainult tormikahju aruandesse kirjutatu lappimisele.

Kalurite pealik Kivirand kinnitas, et ühistul on plaanis küsida toetust PRIAst, mis jagab euroraha riiklikus registris kalasadamaile. “Registrisse kandmine oli hirmkallis, nüüd oleks aeg sest mingit tulu lõigata,” arvas ta.

Sadama registrisse saamise eest tuli Lindi meestel välja käia 100 000 krooni.

Kivirand seletas, et PRIA toetusel saaks kai rekonstrueerida, ehitada olmehooned, muretseda jäägeneraatori ja teisedki vajalikud seadmed. Ent kuigi toetust saab aasta peale küsida 7,5 miljoni krooni, on tingimus, et iga toetuskrooni kõrvale peavad kalurid oma taskust krooni ja enamgi lisama, sest PRIA jagab eurotoetust 50 protsenti investeeringu käibemaksuta maksumusest.