Keskkonnainspektsioon tegi üheksa kuu kokkuvõtte

Üle poolte rikkumistest ehk 2471 olid kalapüügieeskirjade rikkumised. Kalapüügirikkumiste arv on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga siiski märgatavalt vähenenud. Mullu registreeriti üheksa kuuga 3355 püügirikkumist.

Metsanduse valdkonnas registreeriti kolmveerand aastaga 553 seaduserikkumist, sealhulgas 113 ebaseaduslikku raiet, mis on samuti tunduvalt vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Mullu samal perioodil olid vastavad näitajad 1093 ja 408.

Tänu ebaseaduslikult raiutud puidu mahu vähenemisele on kahanenud ka keskkonnale tekitatud kahju suurus. Metsarikkumistega tekitati 14198232 krooni kahju, üldine keskkonnakahju suurus oli 15063950 krooni.

Lisaks kalapüügi- ja metsanduse valdkonnale fikseeriti suurem arv rikkumisi veel jäätmekäitluse ja veekaitse valdkonnas, kus oli vastavalt 405 ja 279 rikkumist. Ka viimatinimetatud valdkondades võib täheldada rikkumiste arvu vähenemist.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Heiki Nurmsalu hinnangul on rikkumiste vähenemises suur osa järjest tõhusamal ja süsteemsemal kontrollil. ”Igapäevase järelevalve käigus teevad meie inspektorid ühtlasi ka väga vajalikku selgitus- ja kasvatustööd, mis aitab paljusid rikkumisi ära hoida,” lisas Nurmsalu.

Üldist järelevalve ulatust näitab kontrollimiste arv. Suuremaid ja mahukamaid objekte (ettevõtted, kaitsealad, kalapüügipiirkonnad jm) on tänavu üheksa kuuga kontrollitud 7803, millele lisanduvad väiksemamahulised kontrollimised.

Pakendiseaduse muudatused tõid tänavu suvel kaasa pakendikäitluse kontrolli vajaduse. Kokku avastati juulist septembrini müügiettevõtete kontrollimisel 220 rikkumist. Nõuete uudsust arvesse võttes piirduti esimeste rikkumiste puhul enamasti suulise hoiatusega.

Pakendiseaduse nõuete kontroll on ka edaspidi üheks Keskkonnainspektsiooni prioriteetseks valdkonnaks.