Kalapüük

Rasvane Läänemere heeringas ja lõhe sisaldavad ohtlikult palju mürgiseid ühendeid. 

Kalale!, 23. juuli 2006 22:43
Hiljuti avalikustatud Maailma Looduse Fondi uuringu kohaselt sisaldas Läänemerest saadud kalasaak 1980. aastate lõpul ja 1990ndate algul iga aasta kokku 31 kilo polüklorobifenüüle. Saaste jõudis peaaegu kahtluseta inimeste toidulauale, kinnitab fondi uuringut saatnud avaldus.

Rasvases Läänemere heeringas ja lõhes on ohtlikult palju ka mürgiseid furaane, dioksiine ja polübromineeritud bifenüüle. Läänemere heeringas võib olla kuni 50 korda rohkem mürke kui Atlandi ookeani liigikaaslases. Merre jõudnud saaste võib Läänemeres püsida 25–30 aastat, külm vesi aga aeglustab mürkide lagunemist.

Järve Selveri kalaletist forellifileed ostnud Valve (77) meenutab, et kui ta ema kehvveresusse suri, küsinud tohter kohe, kas ema sõi palju kala. «Seetõttu arvestan minagi kala süües nii kogust kui ka selle päritolu. Kui see muidugi võimalik on. Viimastel aastatel on Läänemerest pärit räim ja kilu nii pisikeseks jäänud, et kohe imelik. Ei tea, kas nende suuruselgi on midagi mürkidega pistmist?» imestab Valve.

Müüja: inimesed ostavad enim räime

Letist kala valivad nimekaimud, isa ja poeg Jaan kinnitavad aga, et nemad kala päritolu peale palju ei mõtle. «Püüame ise Keila jõest kala. Ussitanud pole ja alati kõige värskem,» ütleb isa.

«Just kuulsin, et Läänemeri on hoopis 40 viimase aasta puhtaim. Aga mäletan ka 1990ndate algul Pärnus peetud Eesti Energia suvepäevi, kui ujumas käies märkasime kaldale uhutud pisikesi kokresid. Pärast vees käimist oli tunne, et olid justkui Fairy sees ujunud.»

Kalamüüja Urve märgib, et kõige rohkem ostavad inimesed räime, lausa kilode kaupa. «Inimestele ei mõju hinnatõus ega jutt kala mürgisusest.»

Keemik Marek Strandberg eelistab sisemerest püütud kalale ookeanist püütut.

«Tegelikult soovin, et ühiskond panustaks toidus sisalduvate ja ka üliväikeseks osutuda võivate kemikaalide määramisele, et toiduvalik saaks olla arukam.

Inimesi peaks rohkem huvitama, miks mõni toit on üüratult odav. Neid peaks teavitama, kui palju kasvustimulaatoreid, antibiootikume ja säilitusaineid on konkreetses toidupalas. Vaid hindade jõllitamisel põhinev konkurents toidumajanduses teeb meid ainult haigemaks,» arvab ta.

«Enim koguvad endasse dioksiini räimed. Samuti võib olla mürgine kilu ja lõhe,» on ta varem SL Õhtulehele öelnud.

Eestis püütakse nooremat kala

«Kuna tapvas koguses mürke sisaldav kala ja liha toidulauale väga lihtsalt ei satu, siis äkilise vastumürgi vajadust pole. Arukas on aga optimeerida liha- ja kalaroogade hulka ning suurendada taimse toidu osa,» soovitab Strandberg.

Veterinaar- ja toiduameti asepeadirektor Raimond Strastin tunnistab, et rasvasemas ja vanemas kalas – eriti heeringas ja lõhes – on tõesti rohkem dioksiini. «Eesti kalatööstuse põhitoore on kilu ja räim, nende rasvasisaldus on tunduvalt väiksem kui lõhel ja heeringal,» märgib ta.

Tervisekaitseinspektsiooni keskkonnatervise nõunik Heino Lutsoja on SL Õhtulehele öelnud, et suure osa keemiaainetest saab inimene süües-juues. «Näiteks põhjamaades on soovitatud süüa Läänemere rasvast kala kord-kaks kuus.»

Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Andres Jagori arvates võiksid aga eestlased oluliselt rohkem kala süüa. «Keskmiselt 16 kilogrammi inimese kohta aastas on ikka vähe.» Tema sõnul on ainult üks kord üle viie aasta vanuste Läänemerest püütud kalade seas dioksiinide norm lubatust kõrgem olnud.

«Oleme kontrollinud räime, kilu, koha ja ahvenat ning alati on kõik korras olnud. Eestis püütakse 2—3aastast kala, teisisõnu sööme nooremat kala.

Põhjamaades on teistsugused toitumisharjumused ning seetõttu on nad saanud ka norme ületavaid analüüsitulemusi,» selgitab Jagor.

«Soomlased on tõepoolest arvanud, et üle poole kilo kala ei tasuks päevas süüa. Kahjuks on aga kala nii kallis, et sellest ennast surnuks süüa pole lihtsalt võimalik, ehk Läänemere kalast end Ukraina presidendiks ei söö,» lohutab ta.

Lätis keelatud

Läti toiduainete- ja veterinaarkontrolli peainspektor keelas kauplemise Läänemerest ja Liivi lahest püütud lõhega selle liigse dioksiinisisalduse tõttu, vahendab ETV.

Keeld põhineb Suurbritannia toidulaboris tehtud analüüsidel, mis näitavad, et selle kalaliigi laborisse saadetud üheksast proovist viies leidus dioksiini rohkem kui norm ette näeb. Pm

Dioksiin on ülitugev mürk, mis tekib plasti põletamisel ja paberitööstuses kasutatud klooriühenditest. Inimorganismi jõuab dioksiin põhiliselt toiduga. Eriti ohtlikuks peetakse dioksiiniga reostatud veest pärit kala. Dioksiinid kahjustavad nahka, immuunsüsteemi ja viljakust, mürgitavad loote ning tekitavad vähki. Ka väga väike dioksiinikogus (mikrogramm kilogrammi kohta) on inimesele kahjulik. Dioksiini on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomadest, piimast, ka inimese maksast, neerudest, verest ja rinnapiimast.

http://www.sloleht.ee/