Kalapüük

Rohelised seavad kahtluse alla vee-energia loodussäästlikkuse 

Kalale!, 30. juuli 2006 23:27
Kuigi vee abil saadav energia ei saasta õhku ning kuulub seega rohelise energia alla, rikuvad hüdroelektrijaamad keskkonnakaitsjate sõnul loodust rohkem kui toovad kasu. Nii Eesti Loodushoiu Keskuse juhatuse liikme Jaak Tambetsi kui ka keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuusi sõnul ei saa väikesemahulise hüdroenergia tootmist nimetada keskkonnasõbralikuks, kuna Eesti oludes rikub see rohkem looduskeskkonda kui sellest saadud väike energiahulk tulu toob. Sama seisukohta kinnitati Tuusi sõnul ka Euroopa sisevetekalanduse nõuandva komitee kokkusaamisel juunikuu lõpus.

Nii Eesti Loodushoiu Keskuse juhatuse liikme Jaak Tambetsi kui ka keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuusi sõnul ei saa väikesemahulise hüdroenergia tootmist nimetada keskkonnasõbralikuks, kuna Eesti oludes rikub see rohkem looduskeskkonda kui sellest saadud väike energiahulk tulu toob.

Sama seisukohta kinnitati Tuusi sõnul ka Euroopa sisevetekalanduse nõuandva komitee kokkusaamisel juunikuu lõpus.

Jõe keskkond muutub

Looduskaitsjate hinnangul seisneb jõerajatiste probleem Eestis selles, et nendele pole ehitatud kalapääse, mistõttu on osa siirdekalu hävimisohus.

Kalapääsud on eluliselt vajalikud siirdekaladele, nagu näiteks lõhelistele, et nad saaks merest jõele kudema ja pääseks kudemiseks sobilikule alale ka teisel pool paisu.

Lisaks muudavad ülespaisutatud jõed jõekeskkonda, mis omakorda muudab selle liigilist kooslust.

Kalapääsude rajamine jõeehitistele on tehtud kohustuslikuks 2004. aastal valitsuse määrusega, kuid juba olemasolevatele ehitistele see kalapääse rajama ei kohusta.

Eraettevõtjate sõnul on aga kalapääsude ehitamine kulukas, samas ei pruugi need oma ülesannet täita – kalad ei tarvitse seda lihtsalt omaks võtta.

Eesti Energiale kuulub kaks töötavat hüdroelektrijaama, millest kummalgi pole kalapääsu.

Keila-Joa hüdroelektrijaam asub kose kõrval ja sealt ei saa kalad nii või teisiti üles, kuid Jägala jõel asuvale Linnamäe hüdroelektrijaamale pole kalapääsu ehitatudki, kuna Eesti Energia ja kalapääsu planeerinud eksperdid leidsid, et mõttekam on teha hüdroelektrijaama ette kudemisalad ning iga aasta lasta jõkke noori kalu.

Linnamäe hüdroelektrijaama taastamine läks Eesti Energiale maksma 30 miljonit krooni, kalapääsu ehitamiskulu hinnati tollal kahele miljonile kroonile.

Generaator E&K OÜ-le kuulub Eestis Kunda jõel asuv hüdroelektrijaam ning Valgejõel asuv Kotka pais. Kuigi viimane võiks ka toimida hüdroelektrijaamana, pole sellele luba antud – puudub määruse järgi kohustuslik kalapääs. Kalad aga kannatavad sellele vaatamata, et jõel elektrit ei toodeta, sest paisust ei saa nad nii või teisiti üle.

Vaidlevad rahastamise üle

Ettevõtte juhataja abi Tarmo Saarmetsa sõnul ei ole paisudel kalapääse, kuna nende rajamine on kulukas ning hiljem, kui selgub, et need ootustepäraselt ei tööta, tuleb neid veel ümber ehitada. «Kui riik soovib kalapääsusid, peaks riik neid ka rahastama,» hindas Saarmets.

Eesti Rohelise Liikumise juhatuse esimehe Taavi Nuumi sõnul aga peaks kalapääsude rajamise kinni maksma just hüdroelektrijaama või paisu rajaja.

Looduskaitsjate hinnangul on küsimus eelkõige ettevõtete ahnuses saada võimalikult palju tulu, kalapääsu suunatav vesi ei läheks aga elektriturbiinidele ning seega kaotaks ettevõtja kasumilt arvestatava summa.

Tambets Eesti Loodushoiu Keskusest ütles, et hüdroenergia ostmine tuleks keskkonnasõbralikkuse sildi all lõpetada, kui riigi ettekirjutusi eiratakse.

Eesti Energia taastuvenergiaettevõtte juhataja Raimo Pirksaare sõnul käitub Eesti Energia seaduslikult, kuna veest saadud energia on «roheline» olenemata sellest, kas paisul on kalapääs või mitte. «Elektrit pole võimalik toota nii, et miski keskkonda ei häiriks,» sõnas Pirksaar Postimehele.

Hüdroenergia on Eestis marginaalne energiaallikas, sest Eesti jõed pole suured ega veerohked.

Eestis toodetakse hüdroenergiat aastas umbes 15-20 megavatti, mis on alla ühe protsendi kogu toodetavast energiast. Lisaks suureneb Eestis iga-aastane energiatarbimine viie-kuue protsendi ringis, mistõttu väheneb hüdroenergia osa veelgi.

Kala vs elekter

• Lõhele sobivaid kudemispaiku on hetkel üle Eesti vaid üheksas jões kokku napilt 20 km

• Keskkonnakaitsjate hinnangul pikeneksid kudemisalad paisudele kalapääsude rajamisega neli-viis korda.

• Eestis on üle 30 hüdroelektrijaama, mis toodavad alla 1% kogu tarbitavast energiast.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee