Suure-Jaani järve kalanappus

Möödunud neljapäeva õhtul tegidki Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse teadlased Suure-Jaani paisjärvel teist kontrollpüüki.

Esimest korda laskis maaülikooli vanemteadur Arvo Tuvikene koos oma meeskonnaga seal võrgud sisse 17. ja 18. augustil.

Lisaks kalandusuuringutele uuritakse veekogus vetikaid ja zooplanktonit.

See kõik saab teoks tänu mittetulundusühingu kalastusklubi Suure-Jaani Säga projektile, mis kannab nimetust «Suure-Jaani paisjärve kalanduslik analüüs ja soovitused tegevusteks».

45 000 krooniga toetas seda Keskkonnainvesteeringute Keskus, 5000 krooni andis Suure-Jaani Vallavalitsus.

Kalastusklubi juhatuse liikme Heino Johansoni tõdemusel on klubile hakanud muret tegema kala väike kogus Suure-Jaani paisjärves. «Kunagi toodi sinna karpkala ja haugi, kuid need varud tahavad täiendust,» nentis ta.

Võistlused näitasid kalavarude vähesust

Seda, et röövkalu on veekogus vähe, on kalastusklubi liikmed näinud seal üritusi korraldades. 23 liikmega Suure-Jaani Säga organiseerib paisjärvel kolme kalapüügivõistlust, mis kõik leidsid aset ka tänavu.

Nädal pärast vastlapäeva peeti võistlus nimega «Vastlaahven», mai lõpul leidis aset «Spinningupüügivõistlus» ning augusti algul «Suur võistuõngitsemine».

Kahte esimest üritust on peetud igal aastal alates 2001. aastast, võistuõngitsemist on korraldatud 2001., 2002. ja 2006. aastal.

Heino Johansoni rõõmustas tänavu spinningupüügivõistlusel osalenute arv: neid oli Eestist kokku tulnud 91.

Hoolimata paljudest osavõtjatest, püüti võistluste ajal järvest väga vähe kala. Enamasti tõmmati sealt välja väikseid särgi ja ahvenaid.

«Spinningupüügivõistlusel oleme nüüd isegi nii teinud, et toonud kohapeale kaalud ja mõõdulindid. Kui keegi on välja püüdnud alamõõdulise kala, oleme selle üle mõõtnud ja kaalunud ning seejärel järve tagasi lasknud,» rääkis Heino Johanson. Ta nentis, et 91 osavõtja peale kokku saadi tänavu vaid 3—4 täismõõdus kala.

«Meid paneb imestama lepiskala paljusus,» lausus korraldaja. «See näitab, et järve tuleks röövkala ikkagi juurde tuua.»

Tulemused oktoobri lõpuks

Johanson ütles, et kontrollpüügid olid Viljandimaa keskkonnateenistusega kooskõlastatud. Nende ajal pandi veekogusse kolm võrku, millesse jäänud kalad märgiti üles, mõõdeti ja kaaluti. Vigastamata uimelised lasti hiljem järve tagasi.

Augustis uuriti paisjärves veel vetikaid ja zooplanktonit ning septembris zoobentost.

Projekt lõppeb 31. oktoobril ning selleks ajaks tuleb teadlastel kalastusklubile esitada oma aruanded ja soovitused.

«Kui projekt õnnestub, saame võib-olla ette võtta veekogusse kala toomise ja järve niitmise,» kõneles Heino Johanson. Ta tõdes, et lisaks kalapüügivõistluste kohale on järv ju ka Suure-Jaani linna atraktiivne keskus.

ARVAMUS

Maie Käba,

Suure-Jaani vallavanem

Mittetulundusühingu Suure-Jaani Säga liikmed teevad paisjärve juures väga tänuväärset tööd ja me soosime nende ettevõtmisi igati.

Linn ei ole nendega seni teinud järve rendile ega kasutusvaldusse andmise lepingut. Nad on seal entusiasmi korras toimetanud.

Oleme vastu võtnud otsuse, et kui meie mittetulundusühingud projekte kirjutavad, garanteerime neile oma osaluse. Kui Suure-Jaani Säga liikmed otsustavad paisjärve kalu juurde tuua, toetame neid kindlasti.