Angerjate asustamine võib euroabita jääda

Euroopa Komisjon võttis eelmisel nädalal vastu otsuse, millega liit toetab Eesti kalandussektorit järgmise seitsme aasta jooksul 74,6 miljoni euroga.

Valma Kaluri juhatuse esimees Leo Aasa ütles, et praegustel tingimustel saaksid kalurid taotleda raha paatide ostmiseks ja renoveerimiseks, külmkambrite soetamiseks ja muudeks niisugusteks ettevõtmisteks, kuid mitte klaasangerja asustamiseks Võrtsjärve.

«Tahame praegusele püügiõigustasule raha kindlasti lisaks, et rohkem maime sisse osta,» kinnitas Aasa.

Tema sõnul oli keskkonnaminister Villu Reiljan mullu lubanud, et angerja ostmiseks summa leitakse, kuid seda ei tulnud.

Võrtsjärv on keerulises seisus

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialist Mare Ojarand selgitas, et Euroopa Liidu kalastusfondis on küll sisevete kalastusmeede, aga Võrtsjärve angerjaga on lugu keerulisem. Nimelt on kõikjal maailmas klaasangerja varu vähenenud ning Euroopa Komisjon on asunud menetlema taastuskava, mille järgi peaksid angerjad pääsema kudealale Sargasso merre.

«Võrtsjärvest liigub kala mööda Emajõge Peipsi järve, kuid sealt merre kudema minekut tõkestab Narva hüdroelektrijaam,» selgitas Ojarand.

Mõned teadlased väidavad, et angerjas siiski jõuab merre. Selle kohta annaks kindluse kalatrepi ehitamine, aga pais asub Vene Föderatsiooni territooriumil ja seal pole asja vastu erilist huvi tuntud.

Kalanduses on enamik Euroopa Liidu õigusakte otsekohalduvad, kuid angerja asustustingimused on liikmesriikides täiesti erinevad. Seepärast taotleb Eesti, et iga liikmesriik saaks oma õigusaktidesse panna just sellised meetmed, mis sobivad tema tingimustega.

Euroraha kahtluse all

«Kui angerja kohta tuleks niisugune direktiiv, siis oleks lootust, et raha saaks ka kalandusfondist kas või vesiviljeluse meetme alt,» lausus Mare Ojarand.

Eesti on Euroopa Komisjonile teatanud, et kui angerjat meie vetesse enam ei asustata, toob see kaasa tõsiseid sotsiaalmajanduslikke raskusi, sest ligi 60 kalurit jääb tööta. Samuti on Eesti rõhutanud, et angerjakasvatus Võrtsjärves pole kalakasvatus selle tavapärases mõistes.

Keskkonnaministeerium on hukka mõistnud selle, et Euroopa Liidu liikmesriigid müüvad klaasangerjat Aasia riikidesse, kus see delikatessina ära süüakse.

«Angerja rahastamise küsimus on praegu lahtine, kuid on üsna ebatõenäoline, et järgmisel aastal selleks euroraha saame. Tänavu pole angerja küsimust töögruppides ja kalandusnõukogus rohkem kavas käsitleda,» lisas Mare Ojarand.

Sel aastal pole klaasangerja ostu riigihanget välja kuulutatud. Võrtsjärve kalurid tahavad loobuda angerjakasvataja Raivo Puuritsa teenetest ja võtta selle kalaliigi asustamise riigi toel enda kätte.

Praeguseks on kalurid suurema osa püünistest välja toonud ja hakkavad kasina saagi toonud hooaega lõpetama.

ARVAMUS

Leo Aasa,

kalurite ühistu juht

Meile on vaja ettekasvatatud maimu, mida kohe järve lasta. Nüüd tuleb välisfirmadele hinnapakkumine teha, sest riigihanke ajaks peab tegevus juba käima.