Kalapüük
30. oktoober 2006, 17:51

Kõhna koha ähvardab hukk

Peipsi maitsva soolase hinnaga koha tulevik on tume: toidupuuduse tõttu on eelmise aasta rohke kohapõlvkond kidura kasvuga ning noorte kohade enamik ei ela seepärast eesseisvat talve üle. Pildil: Limnoloogiakeskuse vanemteadur Andu Kangur pani pintsetid 20 sentimeetri kohale – nagu näha, pole nii pikk ükski Peipsist püütud eelmisel aastal sündinud koha. Foto: Margus Ansu«Mullu sündinud kohad on vaid 12–18 sentimeetri pikkused, aga nad peaksid olema 16–22 sentimeetrit pikad,» andis läinud nädala lõpus tehtud mõõtmistulemusest ülevaate Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Andu Kangur.

Pildil: Limnoloogiakeskuse vanemteadur Andu Kangur pani pintsetid 20 sentimeetri kohale – nagu näha, pole nii pikk ükski Peipsist püütud eelmisel aastal sündinud koha. Foto: Margus Ansu

«Mullu sündinud kohad on vaid 12–18 sentimeetri pikkused, aga nad peaksid olema 16–22 sentimeetrit pikad,» andis läinud nädala lõpus tehtud mõõtmistulemusest ülevaate Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Andu Kangur.

Vähe sellest – lühike koha on ka üsna luine ehk ligi kolmandiku võrra kõhnem, kui oma eas olema peaks. «Kõhnal kohal on raske talve üle elada, suur osa eelmisel aastal sündinud kohapõlvkonnast saab hukka,» ütles Kangur.

Toitu ei jätku

Kidur koha on jäämäe veepealne osa. «Peipsi on tasakaalust väljas, järv ei saa enam ise hakkama üksiku elustikurühma arvukuse äärmuslike väljalöökidega,» selgitas Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse vanemteadur Külli Kangur.

See tähendab, et eelmise aasta eriti võimas kohapõlvkond on Peipsis lihtsalt nälga jäänud. «Koha heaolu sõltub eelkõige tindi arvukusest, sest tint on noore koha peamine toit,» rääkis Külli Kangur. «Praegu on tinti koha jaoks järves vähe.»

Vähe on ka koha- ja teiste kalamaimude esimest toitu, loomset planktonit. Mida vähem viimast järves aga on, seda enam vohavad Pihkva järvest tuleva saastuse tõttu sinivetikad ja mudastuvad kalakoelmud – järv läheb üha rohkem tasakaalust välja.

Venemaalt tuleva reostuse vastu ei saa me suurt midagi teha. Küll aga tuleks kõik tindid jätta kohadele ning suurendada väljapüütava koha alammõõtu.

Et mullune kohapõlvkond oli eriti arvukas, on praegu väljapüütava koha alammõõt vaid 24 sentimeetrit. «Alammõõdu vähendamine toob kasu asemel pigem kahju, nii surutakse koha üha väiksemaks,» ütles Külli Kangur.

Koha peaks kasvama

Sellepärast tuleks Andu ja Külli Kanguri arvates väljapüütava koha alammõõtu suurendada – suur koha vähendab röövkalana peenkalade hulka ning see aitaks järvel tasakaalustuda.

Tinti Eesti poolel peaaegu ei püütagi, kuid seda kala on kohadele tõesti vähe, tõdes Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi direktor Toomas Saat.

Peipsi rääbis tuleb ära unustada

Peipsi hinnatud rääbis on minevik, sest see hõrgu maitsega kala Eesti suurimas järves enam elada ei saa.

«Eelmisel aastal leidsin Peipsist vaid ühe rääbise, tänavu mitte ühtegi,» ütles vanemteadur Andu Kangur. «Peipsisse on jäänud vaid rääbise seeme.»

Seemnest pole aga kasu, sest inimtegevuse tagajärjel ehk reostuse tõttu sogaseks muutunud Peipsis ei saa rääbis enam elada. Jahedat ja puhast vett vajava rääbise asemel on Eesti suurimas järves end hästi sisse seadnud soojemat ja sogasemat vett eelistav koha.

Teistest Peipsi elanikest rääkides märkis Andu Kangur, et latikat pole seal järves kunagi liiga palju olnud, ka haugi olukord pole kiita. Noori ahvenaid on praegu päris palju ning ka särjel paistab päris hästi minevat. (TPM)